





Üldse Madriidis on nii palju kohvikuid ja õlle kohti, aga kui otsid söögikohta siis pead veidi otsima. Eriti õlu ja söök poest on siin odavamad kui Eestis.Restoranis on hinnad kallid, sama nagu Eestis. Hea odav ja suure valikuga toidupood on Lida.
















Hispaaniasse jõudes oli ilm soe ja suvine. Kohe alguses meid hoiatati, et tavliselt läheb novembris vihmasesks, kuid õnneks on ilmataat meid säästnud ja vihma on olnud suhteliselt vähe. Teele töötab meigistuudios, kus pildistab modelle ja töötleb pilte. Mina teen koostööd fotograaf Angel Perez Meca’ga, kes pildistb paljudele erinevatele agentuuridele, omab stuudiot linnast 30 km kaugusel Mostoleses. Kuna minu töö on väga liikuv, nii kellaajalt kui kohast, siis saan jaluatada ja linna näha pidevalt. Nädalaga on läbitud juba 100km kindlasti :). Õnneks on linn suur ja vaadata, pildistada on igal sammul. Esimestel päevadel pidin minema koos Angeliga pildistama Sharon Stone’t. Väljas sadas vihma ja mul õnnestus astuda põlvini mingisse vett täis auku. Oodates külmas ja vihmases vanalinna koos teiste hispaania fotograafidega, kes kogu aja vestlesid elavalt ja aktiivselt mulle sõnagi mõistmata, saime lõpuks pildistamise alale, kus minu koht oli tähistatud tagareas sildikesega. Olin juba valmis võitlema pildistamise õnnestumiseks, kui Angel teats, et nüüd lähme välja tagasi, sest nemad otsutasid hakata streikime, sest pole rahul tingimustega, mis neile pildistamiseks on antud. Kogu mu lootus, et tunda end kui tähtis fotograaf, luhtus ja seisin jälle väljas külmal tänaval, kus õnnestus pildistada telefoniga kohalikku straari hispaania paparazzide välkude valguses.
Nii palju siis Sharon Stoneśt 😦
Teistel päevadel jalutan mööda Madriidi tänavaid ja pildistan erinevaid ül., mis Angel mulle andis- “postkaardi” pildid, metroo oma võludega, prügi Madriidis, jõulutuled (mis veel ei põle) jne. Kahel korral olen ka assisteerinud Angelít stuudios ja üritusel, kus pidi pildistama osalejaid.
Elame kodumajtuses, elamine on katusealuses kambris, mis on jõle külm (oleme mõlemad tõbised ja tatised), ühtegi akent ei ole ja süüa teha ei saa. Pererahvas pakub õnneks tüüpilist hotelli hommikusööki (mis oli üüri hinna sees) ja õhtuti sööme väljas (mis on suht kulukas, sest Madriid ei hiilga odavate hindadega). Seega sööme vähe ja jalutame palju, et sooja saada. Momendil lõpetan ja lähen jälle välja kõndima, sest käed külmetavad ja tahaks päevavalgust näha. PÄIKEST!






