Hispaania, Barcelona – Kaisa ja Jolandra 4.nädal ja reisi lõpp

Neljandat nädalat Barcelonas alustasime usinate töömesilastena Gremis, et jõuda lõpule kõikide pooleliolevate projektidega meie viimasel tervel siinviibitud nädalal. Pärast nädala esimest tööpäeva seadsime sammud turule, millest on saanud meie kõige lemmikum koht kõige värske hankimiseks. Turul käies pole vahet, millal me sinna jõuame, seal on alati rahvast iga leti ääres hordides. Mercado de La Boqueria näol on tegemist ka muidugi Barcelona ühe populaarseima turuga, mis asub otse peatänava La Rambla südames. Turult soetasime nii vanu lemmikuid, kui ka uusi huvitavaid vilju uute maitseelamuste kogemiseks.

Teisipäevast päeva jätkasime tublisti töölainel ning õhtuks soetasime endale kauaoodatud Churrosid, mis on samuti Hispaanias väga levinud magustoidu või vahepala näol. Olime juba enne siiatulekut veendunud, et neid proovimata me jätta ei saa. Churrode populaarsuse osas meil pärast nende maitsmist küsimusi ei tekkinud. Tegemist on siis ühe Hispaania rahvusküpsetisega, mille valmistamiseks pressitakse tainas läbi tähekujulise vormi ning see küpsetatakse kuumas õlis krõbedaks. Pärast küpsetamist kaetakse Churrod suhkruga ning serveeritakse enamasti kuuma šokolaadiga.

Kolmapäeva sai alustatud üsnagi ebatavalisel moel. Nimelt oli kätte jõudnud Jolandra sünnipäev, mistõttu oli Kaisa planeerinud hulga üllatusi ning kaasanud enda plaanidesse ka Emma ja Melyna. Hommikul lauldi Jolandra üles traditsioonilise sünnipäevalauluga ning tordi, saiakese ja keeksiga, mis olid kaetud küünaldega. Edasi juhatati Jolandra elutuppa, mis oli eelneval ööl Kaisa poolt ära kaunistatud erinevate seinakaunistuste ning õhupallidega. Peale imearmsat hommikut kodus suundusime edasi tööle koos suure Jolandra poolt soetatud koogiga, mida ka kolleegidele sünnipäeva puhul pakkus. Laul ja naer jätkusid ka tööl: Jolandrale lauldi nii hispaania, kui ka eesti keeles ning lisaks sõime kooki ja jõime Gremi baarikapist laulale ilmunud mulli. 🤭

Kolmapäeva õhtupoolik jätkus õhtusöögi üllatusega Paella restoranis, mis oli korraldatud Jolandra sõbranna poolt eestist, kes oli vargsi juba eelnevalt Kaisaga koos üllatust planeerinud ja mille Kaisa siis kohapeal ellu viis. Restoranis sõime mereanni Paellat, mida juba varasemalt olime sealsamas proovinud ning mis meile sügavale südameisse puges. Kuna Jolandral on silmad küllaltki märja koha peale sattunud, siis pärast kõiki neid südantsoojendavaid emotsioone ei suutnud Jolandra pisaraid restoranis toitu oodates tagasi hoida. Kelneri ehmunud näo peale selgitas Kaisa talle, et Jolandral on sünnipäev ja ta nutab ainult headest emotsioonidest, mitte krevettide hukkamise ja Paella sisse sattumise pärast. Kelner küsis kui vanaks Jolandra sai ning ei suutnud uskuda, et vanus võiks olla rohkem kui 18. Juba pärast mõnda meie tellitud Sangria kannu ja hõrku toitu ilmus kelner taas välja koos likööriga, mille tõi Jolandra sünnipäeva auks maja poolt. Olime väga meelitatud, kuid see polnud veel kaugeltki kõik. Õige pea kuulsime taamal mingit sagimist ja järjest valjenevat trummimängu. Järsku hüppaski restorani meeskond trummidega meie laua juurde ning laulis kogu restoranis viibivate külalistega Jolandrale sünnipäevalaulu ja ulatasid maja poolt koogi koos küünaldega. Olime kergelt öeldes vapustatud, sest seda ei osanud isegi kõiki üllatusi planeerinud Kaisa ette näha. Õhtu lõppes koosveedetud ajaga baaris ning seejärel klubis. Meiega ühines ka meie sõber Ravi.

Päev oli äärmiselt tore, oli palju üllatusi ning emotsioone. Siinkohal soovibki Jolandra eesotsas tänada väga Kaisat ning ka teisi tüdrukuid, kes selle päeva nii eriliseks ja üllatusterohkeks tegid. Kallid olete!🩷

Allolevalt lingilt võite näha ka videosi Gremist ja restoranist, kui Jolandrale lauldi sünnipäevalaule.
https://drive.google.com/drive/folders/1HZwv7_iZMvOEI1XqChkjDx-Slzj9hfzY?usp=sharing

Neljapäeva ning reede viibisime tööl ja ka kodukontoris ning tegelesime peamiselt enda kujundustööde kallal töötamisega.

Reede õhtupooliku veetsime Melyna ja Raviga purjekaga merel seilates. Olime broneerinud endale väikese pooleteisttunnise merereisi päikeseloojangu imetlemiseks. Paadil mängis taustaks ka elav muusika. Vaated olid imelised ning õhtu kulges linnutiivul.

Laupäevase päeva veetsime peamiselt kodus, ravides enda veidi hapraid immuunsussüsteeme, mis vähese une tõttu natuke alla tahtsid vanduda. Õhtupoolikul suundusime kahekesi linnavahele jalutama ning einestasime pitsasnäkkide restoranis nimega Tino ning jäätisekohvikus RoCambolesc Gelateria. Samuti imetlesime ka Sant Jordi pühadeõites arhitekt Antonio Gaudí disainitud maja Casa Batllo’t.

Sant Jordi on 23. aprillil Kataloonias tähistatav raamatu ja roosi päev (ka rahvusvaheline raamatu ja autoriõiguste päev). Hispaanias on tähtpäeva nimetus San Jorge ja Kataloonias on 23. aprill kui püha Jüri päev (Sant Jordi) olnud juba 1436. aastast ka “roosipäev”, mil armsamad kinke vahetavad. Sant Jordi tähtpäev sarnaneb olemuselt veidi ka tänapäeval levinud valentinipäevale. Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1920. aastatel. Kui Kataloonias nimetatakse päeva raamatupühaks siis eri maades on sel erinev nimetus ja tähendus.

Pühapäeva hommikut alustasime varakult La Sagrada Familia külastamisega. Kuna pühapäeva hommikuti on seal teenistus, mis on kõigile külastajatele tasuta, siis otsustasime kiriku külastamiseks valida just selle aja. Veetsime seal umbes tunnikese ning saime osa tõeliselt huvitavast Hispaanlaste teenistuse hommikust ning hingematvalt ilusast kiriku arhidektuurist.

Pärast La Sagrada Familia külastamist suundusime kahekesi hilisele hommikusöögile ehk brunch’ile, mille jaoks valisime kohviku nimega Picnic. Selle kohviku näol avastasime tõelise elamuse ning seda külastasime ka järgneval päeval. Pühapäevase pärastlõuna veetsime rannas lesides ning otsustasime siiski ka kiire supluse enne Hispaaniast lahkumist ära teha. Vesi oli tõeliselt värske ja karastav ning ka päikese poolt saime oma nahad üsnagi ära grillitud.

Esmaspäevast hommikut alustasime taas Gremis, kus tegime viimaseid pingutusi oma viimaste projektide valmis saamiseks. Pärastlõunal siesta ajal einestasime taas Picnicu kohvikus, kus saime taaskord suurepäraseid maitseelamusi. Esmaspäeva õhtu veetsime peamiselt poodeldes, kuna oli vaja veel soetada suveniire lähedastele ja leida üles ka enda hinge kriipima jäänud soovid. Esmaspäeva hilisõhtu olime seltskondlikud võõrustades Ravi ja meie töökaaslast Joan Marci, kellega vestlesime, mängisime ning õhtu lõpuks jätsime hüvasti.

Teisipäevane päev sai meil Gremis viimaseks. Tänasime meeskonda sooja vastuvõtu ja meie võõrustamise eest ning jätsime hüvasti. Päeva jooksul näitasime ette ka tehtud tööd ja meid kostitati ka viimase päeva puhul Churrodega. Õhtupooliku pärast tööd veetsime pakkides ning lisaks käisime ka Calum Scotti kontserdil, mis oli tõeline elamus ja vinge lõpupauk meie reisi lõppu. Kontsert toimus meie kodu lähedal Sala Apolo’s ning oli tõeliselt liigutav südamepõhjani.

Mõned klipid Calum Scotti kontserdilt.
https://drive.google.com/drive/folders/1wVpy5w7JXToJmu-vIlhdB57yFlkNJPUe?usp=sharing

Kolmapäeva varahommikut alustasime taksosõiduga Barcelona lennujaama, kust väljus lennuk Frankfurti ning sealt edasi juba Eestisse.

Eestisse jõudes jätsime üksteisega nägemist ning suundusime igaüks edasi oma koju.

Oleme tõeliselt siiralt tänulikud Erasmusele, meie koolile Tallinna Polütehnikumile ja Gremile, kes andsid meile sellise võimaluse elada kuu aega Hispaanias Barcelonas. Oleme nii-nii vaimustatud oma praktikakogemusest, uue kultuuriruumi nägemisest ja uute sõprade saamisest. See on reis, mis jääb meie südameisse igaveseks ning andis tõeliselt uue hingamise kõigile ja arengu meie kooliteel

Samuti jättis reis endast maha idanema ka väikese ideeterakese meie südameisse, et äkki peaks tegema elumuutva pöörde ning minema proovima elada elu Hispaanias pikemalt kui kuu aega, sest et miks mitte?

Suur-suur gracias veelkord selle elamuse eest kõigile osalistele ja selle praktika võimaldanud osapooltele ning loodame, et teil oli meie väikesele seiklusele tore kaasa elada. Loodame, et saime oma väikese panusega kaasa aidata Gremi suuremale arengule 🌹

Adios,

Kaisa ja Jolandra ☀️

Hispaania, Barcelona – Kaisa ja Jolandra 3.nädal

Kolmandal nädalal kujundasime praktikal Gremi kodulehe jaoks koolituste reklaami. Neil on kodulehel reklaamid olemas, kuid need vajavad hädasti uuendust. Kuna Gremi meeskond on meie kujundustest väga vaimustuses olnud, siis usaldasidki nad meid kodulehe reklaamidele uusi kujundusi tegema. Lisaks kujundasime samas temaatikas bannereid, mis on mõeldud klientidele ja sponsoritele infomeili kaasa lisamiseks.

Peale tööpäevi käisime ühel päeval jällegi Labürindi pargis, Arc de Triomfi vaatlemas ja Cuitadella pargis jalutamas. Meiega liitus ka meie siit leitud sõber Ravi, kellega on meil väga lahe sõprus välja kujunenud. Sattusime juhuse läbi ka pargis papagoisid toitva mehe juurde. Ta müüs vaid 2€ eest mega suure peotäie sihvkasi, et turistid saaksid papagoisid enda käe pealt toita. Ilmselgelt tegime seda ka meie. Olime seal nagu kaks väikest rõõmsat last, näod naerul ja papagoid käe peal. Mega armas kogemus, mis jääb alatiseks meelde. Peale pikki jalutuskäike erinevates parkides lõpetasime enda päeva Taco Bellis head-paremat nautides & loojangut imetledes.

Neljapäeva hommikul tulime kontorisse ja lõpetasime pooleli olevad kujundused ning esitasime oma tööd Ramonile. Peale seda tuli kontorisse Gremi koolist Sami nimeline kutt, kes sõidutas meid kooliga tutvuma. Me kuidagi arvasime, et see kool on meie Polütehnikumiga sarnane, kuid kohale jõudes selgus, et tegu polegi sellise kooliga, nagu ette olime kujutanud. Tegu oligi põhimõtteliselt siis masinate õpetuste koolituste läbiviimiseks mõeldud hoonega. Seal oli kaks suuremat masinat – üks masin oli mõeldud stantsimiseks ja teine voltimiseks. Ramon rääkis meile, et need on ainsad nii kallid masinad, mille peal koolitusi tehakse. Hoones oli veel lisaks kontoriala, teisel korrusel olid mõningad arvutitega varustatud klassiruumid ja suur ümarlauaga koosoleku ruum. Maja oli inimtühi ja kõhe 😃

Meil oli varasematel õhtutel Raviga jutuks tulnud, et enamusel meie tüdrukutest puudub kogemus India toidu maitsmisel. Sellest tulenevalt tekkiski plaan külastada India köögi restorani. Neljapäeva õhtuks oligi Ravil meile kõigile tema lemmikusse India restorani laua bookinud. Kaisa külastas mõned kuud tagasi Indiat ning on nende toitudega tuttav. Seetõttu oli ta väga põnevil, et näha, kuidas teised uutele maitsetele ja vürtsidele reageerivad. Eelroaks proovisime seekh kebabi, chicken tikkat, hara bhara bankorat ja mango lassit. Esimese vürtsise kastme maitsmise peale läksid Jolandral silmad märjaks ja nina hakkas meil kõigil tilkuma. Pearoaks võtsime kaks klassikat – butter chickeni ja chicken biryani, millele lisaks võtsid meie India sõbrad nende vürtside tasemele vastava kadhai chikeni. Toidu kõrvale käis, nagu ikka, ka küüslaugu naan. Ninade tilkudes ja suud õhetades nautisime erilisi India köögi maitseid. Magustoiduks tellisime Ravi ja Kaisa tungival soovil Gulab Jamuni.

Peale restorani läksime kõik koos meie air bnb’sse, et veidikene veel jutustada ja toredalt koos aega veeta. Vahetult enne, kui Ravi ja Briyanka kodupoole asusid, ütles Ravi, et tal on meile väikene üllatus. Ta oli varasemalt käinud India ehete poes ja igale ühele meist, vastavalt tema tunnetusele, valinud välja sobivaima ehte. Me olime kõik nii armsalt üllatunud ja tänulikud! Milline imeline õhtu see oli!

Seiklushimulised nagu me oleme, läksime hiljem veel Melyna avastatud Erasmuse peole. Ühistransport sõidab siin suhteliselt iga kell, mistõttu on ka öösiti võimalik lihtsalt ja kiirelt ringi liikuda. Kutsusime peole ka meie noore kolleegi Joan Marci, kes oli meeleldi nõus meiega liituma. Kluppi jõudes olime veidi üllatunud, kuna rahvast oli vähevõitu. Meie õnneks algas peagi tasuta kokteilide pooltund ja pidu võis alata. Tegime klubis igast nalja, näiteks õpetasime Joan Marcile “kes aias” tantsu tantsima. Kõigil nalja nabani, sest kes siis sellist tantsu klubis teeb? 😀 Tantsuplatsile jõudes pidime meie, kui hallid hiirekesed eestlased, peo käima tõmbama. Tantsisime terve öö ja koju jõudsime alles 5 paiku hommikul. Meie õnneks oli meil reedel kodukontor, kuid vaene Joan Marc pidi hommikuks kontorisse minema. Probleeme meil praktika mõistes ei tekkinud, kuna meie siinne juhendaja ise soovitas meil peole minna ja Joan Marc ka kaasa võtta. Meie jaoks on hispaanlaste “chill” olek ja ellusuhtumine nii harjumatu.

Reedel külastasime peale praktikat Park Güelli, käisime head toitu nautimas ning poes ja taastasime kaotatud unetunde.

Laupäeva hommikuks oli meil bookitud päevane reis lähedal asuvatesse Montserrati mägedesse. Sõit algas kell 10 hommikul ja kestis ca 1h ning kohal me olimegi. Esimese tunni veetsime koos giidiga, kes tutvustas natukene kohalikku ajalugu ja erinevaid kohapealseid matkamisvõimalusi. Peale lühitutvustust oli meil 3 tundi vaba aega. Mina ja Jolandra läksime kahekesi köisraudteega üles mäkke, nautisime vaateid ja matkasime ca 2 h tagasi mäest alla. Jolandra jaoks oli see esimene mägede kogemus, Kaisa on varasemalt paar korda juba mägedes käinud. Vaated olid ebamaiselt ilusad. Südames rahu ja näod naerul, seisad maailma tipus. Rohkem polegi elus vaja. Kui siis vaid seda lahedat mägikitse, keda meil imekombel kohata õnnestus.

Montserrati mägedes on palju farmereid, kes valmistavad erinevate loomade piimast juustu. Maitsesime lugematult palju juuste erinevatelt lettidelt ja muidugi toetasime kohalikke tegijaid ja ostsime ka endale head-paremat koju kaasa. Ostud tehtud, vaated nauditud, asusimegi tagasi koduteele. Koju jõudes olime kõik parajalt väsinud. Õhtul võttis Kaisa end siiski kokku ja läks kaua-oodatud päikeseloojangut vaatama. Nagu kohalik rahvas on rääkinud, on päikeseloojangud siin ebamaiselt ilusad. Nad teavad, millest räägivad, loojang oli I M E L I N E!

Nädal oli olnud väga tihe, mistõttu võtsime pühapäeva väga rahulikult. Olime poole päevani kodus, käisime väljas söömas ja vedelesime rannas. Mõnus, chill, päikseline, tuuline! Täname universumit selle Hispaanias oldud aja eest ja hakkame peatselt viimast nädalat nautima!

See you next week!

Hispaania, Barcelona – Kaisa ja Jolandra 2.nädal

Meie teist nädalat Hispaanias alustasime kolmekesi, kuna Melyna oli kahjuks haigeks jäänud. Tööl kujundasime kutseid aastagalaks ja reklaame. Meie peamiseks ülesandeks ongi teha kujundustöid Gremi erinevate ürituste ja pakkumiste kohta. Samal ajal tegeles Emma video valmistamisega ja ka seal saime teda mõne klipi valmistamisel aidata. Kuni kolmapäevani möödus aeg taas küllaltki töiselt, kuni hetkeni mil Jolandra tundis, et hakkab haigeks jääma ja ei tunne end eriti hästi. Kuna ees olid ootamas pikad pühad (siin tähistatakse ülestõusmispühasid lausa viie vaba päevaga), siis otsustasime kolmapäevase pool päeva võtta rahulikumalt ja teha kodukontorit. 

Pühade esimese poole veetsimegi suures osas koduselt, kuna Jolandra ja Melyna olid haiged. Seni kuni teised end kodus ravisid, käis Kaisa üksida Arc de Triomfi ja Ciutadella parki avastamas. Emma aga lendas pühade ajaks hoopis lõuna-Hispaaniasse, külastama läbi Erasmuse saadud sõpru.

Nädala jooksul jõudsime külastada ka palju erinevaid vaatamisväärsusi, avastada linna ning lisaks leidsime endale ka uue sõbra Ravi, kes on pärit Indiast. Külastasime näiteks kohalikku akvaariumit, turgu, kaktuse aeda, kohvikuid, labürindi parki, Tibidabo mäge ja kirikut ning Moco muuseumit.

Käisime meie uue sõbra Raviga esimest korda koos Hispaanias väga tuntud toitu mereanni Paellat söömas ning kõrvale mekkisime ka sangriat – maitselt meenutab justkui glögi. Võrreldes Eestiga on siin Barcelonas väga palju erinevaid rahvusi koos elamas. Inimesed on väga sõbralikud ja abivalmid.

Oleme jätkuvalt siinsest elust väga vaimustuses ja loodame uuel nädalal uue hooga & loodetavasti parema tervisega veelgi rohkem avastamistööd teha. Samuti loodame rohkem tutvuda Gremi ettevõtte all tegutseva kooli ning selle inimestega.