Kolmandal nädalal kujundasime praktikal Gremi kodulehe jaoks koolituste reklaami. Neil on kodulehel reklaamid olemas, kuid need vajavad hädasti uuendust. Kuna Gremi meeskond on meie kujundustest väga vaimustuses olnud, siis usaldasidki nad meid kodulehe reklaamidele uusi kujundusi tegema. Lisaks kujundasime samas temaatikas bannereid, mis on mõeldud klientidele ja sponsoritele infomeili kaasa lisamiseks.

Peale tööpäevi käisime ühel päeval jällegi Labürindi pargis, Arc de Triomfi vaatlemas ja Cuitadella pargis jalutamas. Meiega liitus ka meie siit leitud sõber Ravi, kellega on meil väga lahe sõprus välja kujunenud. Sattusime juhuse läbi ka pargis papagoisid toitva mehe juurde. Ta müüs vaid 2€ eest mega suure peotäie sihvkasi, et turistid saaksid papagoisid enda käe pealt toita. Ilmselgelt tegime seda ka meie. Olime seal nagu kaks väikest rõõmsat last, näod naerul ja papagoid käe peal. Mega armas kogemus, mis jääb alatiseks meelde. Peale pikki jalutuskäike erinevates parkides lõpetasime enda päeva Taco Bellis head-paremat nautides & loojangut imetledes.

Neljapäeva hommikul tulime kontorisse ja lõpetasime pooleli olevad kujundused ning esitasime oma tööd Ramonile. Peale seda tuli kontorisse Gremi koolist Sami nimeline kutt, kes sõidutas meid kooliga tutvuma. Me kuidagi arvasime, et see kool on meie Polütehnikumiga sarnane, kuid kohale jõudes selgus, et tegu polegi sellise kooliga, nagu ette olime kujutanud. Tegu oligi põhimõtteliselt siis masinate õpetuste koolituste läbiviimiseks mõeldud hoonega. Seal oli kaks suuremat masinat – üks masin oli mõeldud stantsimiseks ja teine voltimiseks. Ramon rääkis meile, et need on ainsad nii kallid masinad, mille peal koolitusi tehakse. Hoones oli veel lisaks kontoriala, teisel korrusel olid mõningad arvutitega varustatud klassiruumid ja suur ümarlauaga koosoleku ruum. Maja oli inimtühi ja kõhe 😃

Meil oli varasematel õhtutel Raviga jutuks tulnud, et enamusel meie tüdrukutest puudub kogemus India toidu maitsmisel. Sellest tulenevalt tekkiski plaan külastada India köögi restorani. Neljapäeva õhtuks oligi Ravil meile kõigile tema lemmikusse India restorani laua bookinud. Kaisa külastas mõned kuud tagasi Indiat ning on nende toitudega tuttav. Seetõttu oli ta väga põnevil, et näha, kuidas teised uutele maitsetele ja vürtsidele reageerivad. Eelroaks proovisime seekh kebabi, chicken tikkat, hara bhara bankorat ja mango lassit. Esimese vürtsise kastme maitsmise peale läksid Jolandral silmad märjaks ja nina hakkas meil kõigil tilkuma. Pearoaks võtsime kaks klassikat – butter chickeni ja chicken biryani, millele lisaks võtsid meie India sõbrad nende vürtside tasemele vastava kadhai chikeni. Toidu kõrvale käis, nagu ikka, ka küüslaugu naan. Ninade tilkudes ja suud õhetades nautisime erilisi India köögi maitseid. Magustoiduks tellisime Ravi ja Kaisa tungival soovil Gulab Jamuni.

Peale restorani läksime kõik koos meie air bnb’sse, et veidikene veel jutustada ja toredalt koos aega veeta. Vahetult enne, kui Ravi ja Briyanka kodupoole asusid, ütles Ravi, et tal on meile väikene üllatus. Ta oli varasemalt käinud India ehete poes ja igale ühele meist, vastavalt tema tunnetusele, valinud välja sobivaima ehte. Me olime kõik nii armsalt üllatunud ja tänulikud! Milline imeline õhtu see oli!

Seiklushimulised nagu me oleme, läksime hiljem veel Melyna avastatud Erasmuse peole. Ühistransport sõidab siin suhteliselt iga kell, mistõttu on ka öösiti võimalik lihtsalt ja kiirelt ringi liikuda. Kutsusime peole ka meie noore kolleegi Joan Marci, kes oli meeleldi nõus meiega liituma. Kluppi jõudes olime veidi üllatunud, kuna rahvast oli vähevõitu. Meie õnneks algas peagi tasuta kokteilide pooltund ja pidu võis alata. Tegime klubis igast nalja, näiteks õpetasime Joan Marcile “kes aias” tantsu tantsima. Kõigil nalja nabani, sest kes siis sellist tantsu klubis teeb? 😀 Tantsuplatsile jõudes pidime meie, kui hallid hiirekesed eestlased, peo käima tõmbama. Tantsisime terve öö ja koju jõudsime alles 5 paiku hommikul. Meie õnneks oli meil reedel kodukontor, kuid vaene Joan Marc pidi hommikuks kontorisse minema. Probleeme meil praktika mõistes ei tekkinud, kuna meie siinne juhendaja ise soovitas meil peole minna ja Joan Marc ka kaasa võtta. Meie jaoks on hispaanlaste “chill” olek ja ellusuhtumine nii harjumatu.

Reedel külastasime peale praktikat Park Güelli, käisime head toitu nautimas ning poes ja taastasime kaotatud unetunde.

Laupäeva hommikuks oli meil bookitud päevane reis lähedal asuvatesse Montserrati mägedesse. Sõit algas kell 10 hommikul ja kestis ca 1h ning kohal me olimegi. Esimese tunni veetsime koos giidiga, kes tutvustas natukene kohalikku ajalugu ja erinevaid kohapealseid matkamisvõimalusi. Peale lühitutvustust oli meil 3 tundi vaba aega. Mina ja Jolandra läksime kahekesi köisraudteega üles mäkke, nautisime vaateid ja matkasime ca 2 h tagasi mäest alla. Jolandra jaoks oli see esimene mägede kogemus, Kaisa on varasemalt paar korda juba mägedes käinud. Vaated olid ebamaiselt ilusad. Südames rahu ja näod naerul, seisad maailma tipus. Rohkem polegi elus vaja. Kui siis vaid seda lahedat mägikitse, keda meil imekombel kohata õnnestus.

Montserrati mägedes on palju farmereid, kes valmistavad erinevate loomade piimast juustu. Maitsesime lugematult palju juuste erinevatelt lettidelt ja muidugi toetasime kohalikke tegijaid ja ostsime ka endale head-paremat koju kaasa. Ostud tehtud, vaated nauditud, asusimegi tagasi koduteele. Koju jõudes olime kõik parajalt väsinud. Õhtul võttis Kaisa end siiski kokku ja läks kaua-oodatud päikeseloojangut vaatama. Nagu kohalik rahvas on rääkinud, on päikeseloojangud siin ebamaiselt ilusad. Nad teavad, millest räägivad, loojang oli I M E L I N E!

Nädal oli olnud väga tihe, mistõttu võtsime pühapäeva väga rahulikult. Olime poole päevani kodus, käisime väljas söömas ja vedelesime rannas. Mõnus, chill, päikseline, tuuline! Täname universumit selle Hispaanias oldud aja eest ja hakkame peatselt viimast nädalat nautima!

See you next week!