Ongi kätte jõudnud meie viimane nädal Aveiros, Portugalis. 

Esmaspäeval otsustasime nädalat alustada pealinna avastamisega. Sõitsime juba varakult Lissaboni, bussi reis kestis pea kolm tundi. Juba pärastlõunal jõudsime Lissaboni. Alustuseks sõitsime köisraudteega ning sealt otsustasime jalutada meie hotelli. Kuna teekond hotellini oli pikk, siis saime läbi jalutada paljudest erinevatest linnaosadest ning ka natukene kohalikke piirkondasid näha. 

Lissabonis veetsime kolm päeva. Päevad sisustasime vaatamisväärsuste uudistamisega. Palju kõndisime ka niisama linna peal ringi. Näiteks nägime mitmeid imeilusaid jõuluturge, muuseumeid, käisime kohalikul turul ning külastasime paljusid kirikuid. Kuigi Lissabonis oli tore, siis nõustusime kõik, et eelistame eelnevalt külastatud linnasid pealinnale. 

Kolmapäeval Lissabonist õhtul tagasi jõudes avastasime, et meie korteri uks ei avane enam. Hiljem tuli välja, et olime kogemata varuvõtme teisele poole lukuavasse jätnud. Kuna oli hiline õhtu ning me polnud kindel, kust täpselt lukkseppa leida, võtsime ühendust meie korteri omanikuga, küsides temalt nõu. Omanik tuli meile lahkelt appi, kuid tuli välja, et ka tema ei oska ust avada. Tuli ootama jääda järgmist hommikut. Pidime endale otsima mõne hotelli ning hommikul lukksepa kutsuma. Meie lahke südamega korteri omanik hakkas aga meie pärast muretsema ning kutsus meid oma koju ööd veetma. Sõitsime tema ning ta abikaasaga Aveiro linnast välja pisikesse külakesse, kus nad elasid. Külarahvas oli väga armas, tahtsid meile veel õhtusööki pakkuda ning muretsesid, et meil ikka kõik vajalik eelseisvaks ööks olemas oleks.  

Hommikul oli külarahvas meile hommikusöögi valmistanud, laud oli võileiva materjalidest lookas ning sõime kõik koos kõhud täis. Kaasa pakkisid nad meile veel oma koduaia sidruneid ning kodukana munasid. Siis suundusime tagasi oma korterisse, kutsusime lukksepa ning lõpuks saimegi korterisse sisse. Loomulikult nagu portugallastele kohane võttis kõik see kohutavalt kaua aega. 

Neljapäev, reede, laupäev möödusid kiirelt, sest meil olid käed-jalad tööd täis oma praktika ülesannetega. Nimelt hakkasime pildistatud vaateakentest sotsiaalmeedia kampaaniat looma. Kokku pidime looma oma fotodest viiele erinevale sotsiaalmeedia platvormile kõige ilusama jõuluakna võistluse. Alguses oli kõik väga keeruline, sest oleme ju fotograafid ning sotsiaalmeedia pole päris meie teema, kuid mida rohkem süvenesime, seda kiiremini meie töö edenes. Kahjuks aga saime lehtedele juurdepääsu väga hilja ning info meie ja meie juhendaja vahel liikus väga aeglaselt. Sellepärast pidime väga pikad tööpäevad tegema. Mõni meist võtab selle töö isegi endaga Eestisse kaasa, sest kõike ei jõudnud me selle lühikese ajaga ära teha. 

Pühapäeval otsustasime viimast korda veel Portugali uudistada ning sõitsime Bragasse. Alustasime päeva Braga kesklinnas olevast kohvikust. Sealt suundusime Bom Jesus mäele. Mäe otsast avanes imeline vaade kogu linnale. Me kõik armusime nii Bragasse kui ka sellesse imeilusasse vaatesse. Kasutasime ilusat linna ära ning tegime ka fotosessioone. Käisime veel linnas olevaid vaatamisväärsuseid vaatamas, proovisime kohalikku toitu ning suundusimegi tagasi Aveirosse. 

Esmaspäeval oli meie viimane päev Portugalis. Käisime viimased tiirud linna peal, külastasime suveniiri poode, tegime palju pilte. Koristasime korterit ning valmistasime oma imearmsale korteri omanikule tänutäheks toorjuustukoogi. Päev läks väga kiiresti ning nukker oli mõelda, et me ei pruugi enam pikka aega Portugali uuesti külastada. 

Juba teisipäeva varahommikul suundusime lennujaama poole. Tunded on kahetised – me ei jõua ära oodata, et lõpuks oma mugavates soojades voodites magada, oma pere näha ning üheskoos toredalt aega veeta. Samas me armusime Portugali ning kõike sellesse, mida sellel riigil pakkuda oli. Samuti oli väga tore sõpradega koos aega veeta ning üheskoos nii paljut uut ja huvitavat kogeda. Nii et me loodame, et see ei jää kohe kindlasti meie viimaseks korraks Portugalis! 

Aeg lendab ikka tohutult kiiresti! Ongi juba kätte jõudnud meie eelviimane nädal siin Portugalis.

Otsustasime eelnev õhtu, et võiksime oma esmaspäeva sisustada sellega, et lähme uuesti Portosse. Hommikul tõusime vara ülesse, kuid siiski me kõik rongijaama rongile ei jõudnud. Kirke ja Della võtsid suuna Portosse ning Mailis ja Kätlin jäid kodusteks.

Päev Portos: Rongisõit Portosse oli vahva, saime mööda ookeaniäärt rongiga sõita. Linna jõudes käisime viinamarja muuseumis. Muuseum oli väga õpetlik ja interaktiivne. Peale seda tegime linnale uuesti tiiru peale, ning käisime sõitmas 1944. aasta trammiga, mis viis meid linnast välja, ookeani juurde. Nägime võimsaid laineid ja papagoisid.

Päev Aveiros: Käisime postkontoris, et Mailise pakk kätte saada, kuid kahjuks me seda kätte ei saanud. Käisime veel linna avastamas, et Mailisel enne ära minekut oleks kõik linnaääred üle vaadatud.

Õhtu veetsime kõik neljakesi koos jutustades ja muusikat kuulates. Mängisime õhtul plaksumängu ja tegime veepudeleid soojaks, et need kaissu võtta ja sooja saada.

Teisipäeva hommik algas meil sellega, et me suundusime kõik bussijaama, et Mailis koju ära saata. Kahjuks on tema praktikaaeg siin Portugalis lõppenud ning nüüdsest jäime me kolmekesi. Peale seda kohtusime oma Portugali juhendajaga, et näidata talle oma tehtuid töid ja arutada edasi järgnevaid ülesandeid. Õhtul tegime kõik koos pannkooke ja kuulasime jõululaule.

Kolmapäev oli meil väga töökas päev. Terve päev me töötlesime oma fotosid, kuid vahepeal andsime oma silmadele ka puhkust ja käisime linna peal jalutamas. Külastasime erinevaid suveniiripoode ja nautisime seda soojust, mis siin on meile antud.. Õhtul tegime koos kanapastat ja mängisime unot.

Neljapäev oli kahjuks üsna vihmane päev, ning enamus oma päevast me veetsime toas. Kasutasime aega mõistlikult ja töötlesime terve päev oma fotosid. Õhtul käisime veel toidupoes ning valmistasime koos enchiladaseid. Tähistasime ka hanukat, panime küünlad põlema, kuulasime vastavat muusikat ja sõime sõõrikut. Õhtul tegime veel filmiõhtu ja veetsime toredalt koos aega.

Reedel nautisime ilusat ilma ning käisime järjekordselt linna peal jalutamas ja värsket õhku hingamas. Meil kõigil tuli magusa isu, seega tegime koos sidruni toorjuustukooki ja sisustasime oma õhtu Eesti Laulu vaatamisega ja joonistamisega.

Laupäeval oli suuremast ajast väga ilus ja soe ilm, ning muidugi seda tuli ka nautida. Läksime linna peale jalutama ning käisime paadiga kanalitel sõitmas. Samuti proovisime Aveiro kohaliku magustoidu ära, milleks oli Ovos Moles. Tegu on munakollasega, mis on riisipaberi sees. Mõndadele meist see maitses, mõndadele mitte. Lisaks käisime kohalikus kohvikus glögi joomas.

Pühapäeval töötlesime veel oma viimaseid pilte. Õhtupoolikul mängisime üheskoos Photo roulette’i, lõõgastusime töökast nädalast ja panime plaani paika, et mida oma tulevase viimase nädalaga teha.

Esmaspäeval saime juba varakult maast lahti, et väisata Portugali keskosas paiknevat Viseu linna. Plaanid olid suured – vaateratas, rööbasraudtee ja teiste vaatamisväärsustega tutvumine. Kohale jõudes leidsime eest vaid mägise maastiku ning inimtühja linna. Tuleb tõdeda, et vaated hommikuse uduga olid kaunid ja tulekut väärt. Hommiku, lõuna ja õhtu veetsime siiski erinevates kohvikutes, nautides kohalikku toitu ja klaasikest apelsinimahla. Vahepeal rändasime jälle ringi, sest oli vaja ju vaadata üle kõik linna kirikud, pargid ja põnevamad vaated. Hommikupoole külastasime ka Viseu nö. realiseerimiskeskust, kust saab osta igasugu pudi-padi vaid maksimaalse 2 € loovutuse eest rahakotis. Õhtul varusime juba armsaks saanud Portugali toidupoest järgmise nädala söögi.

Teisipäeval puhkasime välja, et alustada suuremahuliste jõulutemaatiliste vaateakende pildistamisega. Otsustasime jagada end turvalisuse kaalutlustel paaridesse, eriti arvestades, et valdav osa pildistamisi toimub pimedas. Eeltööna valisime välja kaardirakenduse, millega jälgida ning jagada oma pildistamise teekonda. Jaotasime linna napilt pooleks, et kumbki paar saaks oma piirkonna, kus töötada. Pidasime silmas, et igast aknast tuleks ca 5 fotot (poest otse ja küljevaates, poe aken, detailipildid) ja mõned videod (kui poes on mingi eriline efekt). Kõigest paari tunni jooksul pildistas üks paar kuskil 40 vaateakent ning kogus kümneid tuhandeid samme. Tegelik poeakende arv oli veel väljaselgitamisel…

Hilisõhtul valmistasime endile rammusa fussili pasta.

Kolmapäev oli eelmisele päevale võrdelmisi sarnane, ainult selle erinevusega, et otsustasime juba hommikul poeaknaid pildistama minna, et saada poodidest võrdlusmoment valgel ajal. Osadele meist kujunes õhtu, teistele keskpäev parimaks pildistamise ajaks, igalühel omad lemmikud. Küll oli aga tükk tegu pildistamisel, et saada lahti poeakendele tekkinud peegeldustest, selleks kasutasime erinevaid nippe, kus proovisime üksühele akendele varje tekitada, vahetada nurka või pildistada sootuks teisel kellaajal. Pildistamisele kulus kokkuvõttes terve kolmapäev ning ülejäänud aja vältel võtsime käsile fotode sorteerimise, et need ei ununeks kuhugi nurka.

Neljapäev oli suhteliselt vihmane, mistõttu saime jätkata sorteerimise ja fototöötlusega nende fotode osas, mida eelmisel õhtul täielikult valmis ei jõudnud. Meie pildistamise teepeale jäi ülikoolilinnak, kus viidi läbi rituaali tudengite peal (suure tõenäosusega juhtusime nägema rebaste retsi). Õhtupoole, kui tugev vihm lakkas, jäädvustasime samuti vaateaknaid kuni väsimuseni. Seepeale otsustasime midagi hamba alla saada, chilli kõlas hästi. Hilisõhtuseks vaatamiseks leidsime oma loodusfoto lemmikõpetaja Herve Rannust tehtud värske dokfilmi.

Reedene vahelduva pilvisusega sajune ilm lubas kohati pildistada, aga ka olemasolevate fotodega tegeleda. Valmistasime juhendaja jaoks ette kaustad, kuhu töödeldud fotod panna. Õhtul, pildistamise ja vihma vahepeal, läksime kesklinna, et lisada nn. “sõpruse sillale” lint meie käigust Aveirosse, et see meid alatiseks meenutama jääks. Samuti käisime vaatamas Aveiro uhkeima kuuse tulede süütamist, tegu oli suurejoonelise ja massiivse sündmusega. Lisaks kuusele süüdati tänavatel ka jõuluvalgustid, mis lisasid meie jõuluakendele sära.

Laupäeval tahtsime lisaks poe väljapanekute pildistamisele saada ülevaate ka kohalikust kultuurielust jõuluajal. Kuulasime-vaatasime linnatänavatel üht tüdrukute rühma tantsimas ning jazz kvintett täies energias pilli mängimas ning jätkasime rõõmuga oma tööd, teadmisega, et suurem enamus aknaid on juba pildistatud.

Ka pühapäev ei erinenud teistest sugugi, olime tööhoos ning valmis poeakende pildistamisele kriipsu alla tõmbama. Valges sorteerisime ja töötlesime pilte ning pimedamal ajal käisime mööda linna oma viimaseid tiire tegemas.

Della, Mailise, Kätlini ja Kirke jutunurk

Esimene nädal hubases Aveiros.

Varajased esmaspäeva hommikutunnid möödusid meil Tallinna lennujaamas kiiresti, olime ju kõik oma välispraktika võimalust juba pikemat aega oodanud. Lend väljus kell 6:35 hommikul ja peale lühiajalist vahepeatust Frankfurtis, hüppasime me Porto lennujaamast bussile ja sõitsime oma majutusse Aveiro kesklinnas. Vaatasime oma elamise kiiremas korras üle ja siis läksime suure tuhinaga linna avastama. Otsustasime ennast linna kohe sisse elada ühe mõnusa, kohaliku õhtusöögi ja värskelt pressitud apelsinimahlaga. Ülejäänud õhtupooliku veetsime rahulikult tänavate vahel jalutades ja siis varakult magama minnes.

Teisipäeval jätkasime linna sisseelamist hommikul kohvikus saiakesi süües. Peale seda kogunesime majutuses kööki, et koosolekut pidada ja oma toidukordade plaan paika panna, mille järel käisime oma maja ees seisvast poest tooraineid kokku ostmas. Seejärel avastasime veelkord meid ümbritseva linna võlusid avastades nii ostukeskuseid kui ka surnuaedu ning õhtupoolikul kokkasime endale ülimaitsva toidu.

Kolmapäeval kohtusime lõpuks oma juhendajatega ja saime kätte oma tööülesanded. Me peame oma praktika jooksul Aveiros jäädvustama kõiki jõuludeks kaunistatud poodide vaateaknaid ja lisaks sellele saime me ülesande nädalavahetustel erinevaid jõulupidusid ja sünnipäevi pildistamas käia. Peale juhendajatega kohtumist läksime ka kohe samal päeval tööle ja jäädvustasime ühte Aveiros toimuvat Erasmus+ esitlust. Peale seda veetsime veidi jälle linna peal aega, märkides kaardi peale ära kõik ettejäävad jõuluaknad. Siis käisime kohalikus kinos õudukat vaatamas, sõime ostukeskuses kõhud täis ja töötlesime kodus poole ööni üritusel tehtud fotosid, et need ikka järgmiseks hommikuks ära esitada.

Kuna praktikaülesandeid on meil peale musta reedet palju ja seeläbi aega vähe, otsustasime neljapäeval ette võtta kahepäevase reisi Portosse. Nautisime sooja päikest ja mõnusat linnamelu, otsisime välja kohalikud vaatamisväärsused ja kaltsupoed ning siis jälgisime oma hilisõhtusel jalutuskäigul läbi vaateakna paistvaid laavalampe.

Reedel ärkasime Portos asuvas hotellis, sõime seal hommikust ja siis asusime jälle teele. Otsustasime uurida mis meie lähistel fotopoes põnevat müüakse ja tutvusime seeläbi ühe Portugali kohaliku fotograafiga, kellelt Mailis endale fotokoti soetas. Uus kott seljas ja fotoostud tehtud nautisime veelkord Porto vaateid ja linnaelu, ostsime turistinänni ja sõime nurgapealses kohvikus pitsat. Peale seda hüppasime Bolti peale ja sealt edasi juba Aveiro bussi peale.

Laupäeval oodati meid jälle pildistama, seekord siis meie kodu kõrval asuvasse poodi. Jäädvustasime seal ühe kohaliku hääletuse tulemuste välja kuulutamist ja sellele eelnevat ja järgnevat ürituse kava. Saime pildistada nii kätlemist kui ka laulu- ja tantsunumbreid.

Jõudsime pühapäeval lõpuks ookeani äärde! Püüdsime oma kaameratega laineid ja korjasime ajaviiteks merekarpe. Nägime ära ka kuulsad Costa Nova triibulised majakesed ja suure kalaturu.

Viimane nädal oli samuti väga tore. Kohe esmaspäeval pidime me sõitma rongiõnnetuses osalenud rongi pildistama, kuid alles hommikul saime teada, et see tööots lükkub siiski edasi. Niisiis veetsin päeva nii välgu kohta õppides kui ka kooliasju järele tehes.

Teisipäevaks olin planeerinud minna Keukenhofi parki lillepõldusid vaatama. Mainisin Kjellile juba kohe alguses, et mu suureks unistuseks oleks sealseid tulbipõlde näha ning olen väga tänulik, et kuu lõpus oeganiseerisimegi mulle sinna väljasõidu. Alustasin sõitu juba hommikul vara ning jõudsin lõunaks parki. Pargis oli väga palju rahvast. Nii palju, et isegi ringi liikuda oli keeruline. Vaatasin seal mõne aja ringi, sõin lõunat ning siis otsustasin pargist väljapoole minna. Rentisin ratta ning sõitsin mööda ümbritsevaid rattateid ligi 30km ringi. Just seal nägin kõige ilusamaid tulbipõldusid.

Kolmapäeval sõitsime kaugemasse linna, et teha pilte mingisugusest ministeeriumi töötajate üritusest tehisintellekti kohta. See oli esimene kord selle kuu aja jooksul kui tundsin keelebarjääri minu ja hollandlaste vahel. Tundsin, et nemad justkui eeldasid, et ma saan kogu ürituse kontseptsioonist, teemast, kliendist ning nende soovidest aru ning kõik on ilmselge. Kuid tegelikult olin väga segaduses ning tundsin, et mul oli kogu ürituse taustainfo puudulik.

Neljapäeval lõpetasin piltide töötlemise ning lõunaks sõitsime mitme tunni kaugusele linna pildistama uusi jalgrattaid, mille rongi- ja trantsporditeenuste ettevõte oli sinna paigaldanud. Pilte kasutati hiljem erinevates uudiste portaalides. Ning minu tehtud pilt oli valitud uudise esifotoks. See oli väga tore ning uhke tunne! Tegelikult võttis edasi-tagasi sõit mitu korda rohkem aega kui pildistamine ise.

Reedet alustasime kontorisse stuudionurga ülesse seadmisega. Harjutasin mõnda aega kõikide seadmete kasutamist ning välgu erinevaid funktsioone. Seda kõike sellepärast, et õhtul tuli kontorisse üks konsultatsiooni alal töötav ettevõtja, kellest ma täitsa üksinda pidin portreepilte pildistama. Klient ise küll võttis ühendust sooviga selliseid pilte saada, kuid samas oli see ka kui kontrolltöö rakendamaks kõike mis ma olin kuu aja jooksul välgu kohta õppinud.

Nädalavahetus oli mul vaba. Puhkasin, tegin kooli jaoks kodutöid pakkisin asju ning koristasin enne äraminekut oma tuba. Kuid laenasin ka Kjellilt tema elektrilist mootorratast ning sõitsin sellega linnast välja. Sõitsin läbi mitme pisikese linnakese Utrechi kõrval, kokku ligi 5 tundi ning 100km. Väga tore oli mu “kodulinna” ning selle ümbrust ka lähemalt kogeda.

Esmaspäev oli äge! Sõitsime Amsterdami pildistama ettevõtte iDeal jaoks kaadritaguseid pilte nende filmitavast telereklaamist. Väga huvitav oli esmakordselt näha mis kõik on vajalik mõne lühikese raklaamiklipi filmimiseks. Filmimine toimus hiigelsuures stuudios ning erinevate stseenide jaoks ehitati täiesti erinevad olustikud erineva valguse, interjööri ning detailidega. Seal olid kümneid videoklippide kallal töötavaid inimesi, modellid/näitlejad, modelliks olid isegi kaks koera ning üks hobune.

Alguses oli meil teisipäevaks plaanitud video otseülekanne ühe ettevõtte jaoks, kuid tuli välja, et üritus toimub siiski teisel kuupäeval. Niisiis täitsime teisipäeval lihtsalt praktikapabereid, tegime läbi viimaseid ülesandeid välguga ning õppisime erinevaid Photoshopi funktsioone tundma. See oli minu jaoks väga huvitav sellepärast, et sain teada asjadest, mida me koolis pole üldse õppinud. Sain teada tööriistade kohta, mis teevad kogu töötlusprotsessi palju kiiremaks ja sujuvamaks.

Õhtul käisime koos söömas ning seejärel viis Kjell mind lennujaama hotelli, et saaksin järgneval hommikul mugavalt Eesti poole sõitma hakata.

Olen väga tänulik, et just Kjell mulle praktikavõimalust pakkus. Ta on imeline, väga soe ning sõbralik inimene. Ta pani mind terve kuu jooksul end väga mugavalt tundma ning kohtles mind kui pereliiget, mis tegi mind väga õnnelikuks! Niisiis lähen tagasi Eestisse paljude uute teadmiste, mõtete ning ideedega ning ei jõua ära oodata, et kõike õpitut juba rakendada. Samas ei jõua ma ära oodata, et juba tagasi Hollandisse minna!

Neljas nädal Barcelonas 17.04-26.04.23

Viimasel nädalal võtsime plaani La Roca Village’i, 2 kunstinäitust ja tähistasime ka Jolandra sünnipäeva.

---

Esmaspäeval monteerisime Gremi kooli videot. Hiljem külastasime La Roca Village Outlet linnakut. Enamus poed olid meie jaoks siiski kallid, kuid piirkond ise oli väga ilus. Tegime plaane, mida tahaksime veel viimase nädala jooksul näha ja teha.

La Roca Village Outelt

Teisipäeval käisime tasuta muuseumites ning avastasime taaskord Barcelonat. Ostsime Jolandrale sünnipäeva kingiks maitsva suure šokolaadi sõõriku, ühest populaarsest pagarikojast.

Kohalik kunstigalerii “Villa de Arte galleries”, nännipood ja kuulus “The Kiss of Freedom“

Kolmapäeval tähistasime Jolandra sünnipäeva, viisime tööle torti ja pärast käisime söömas imemaitsvat Paellat, Hispaania rahvustoitu. Õhtuks oli meil broneeritud sõit Montjuici mäest Barceloneta randa Teleferic cable car-iga. Vaade oli imeilus ning elamus kordumatu.

Mereandide Paella ja vaade Barcelonale

Neljapäeval filmisime intervjuusid töötajatega kontori video tarbeks. Filmimine kestis meil pool päeva, sest intervjuud toimusid Katalaani keeles ning üks kolleeg oli tõlgiks.

Nädalavahetusel käis Melyna Koos Kaisa ja Jolandraga merel jahiga sõtmas. Käisime viimast korda Mercado de La Boqueria turul, kus proovisime austreid, mis Melynale kohe üldse ei meeldinud aga Emma oli selles vanakala. Pühapäeva hommikul läksime La Sagrada Familiasse. Iga pühapäeva hommikul saab kindel arv inimesi tasuta jumalateenistusele, kuhu ka meil õnnestus pääseda. Külastasime veel MUHBA ajaloomuuseumi ning nautisime Sant Jordi päeva.

La Sagrada Familia

Uuel nädalal käis Melyna koos kolleegi Joan Marciga Portaventura lõbustuspargis, kus sai ka kõige hirmsamad ameerika mäed läbi sõidetud.

Melyna lõbustuspargis koos Gremi kolleegiga.

Teisipäev oligi viimane praktikapäev käes. Saime kõik videod lõpetatud ja üle vaadatud. Jätsime kõigiga hüvasti.

Gremi perekond

Oleme väga tänulikud selle kogemuse eest ning täname südamest kõiki kaasosalejaid!

Adios,

Emma & Melly ❤️

Kolmas nädal Barcelonas 10.04-16.04.23

Tundsime ennast tervematena ja olime produktiivsemad, kui eelmisel nädalal. Gremi andis meile uue ülesande – teha valmis Gremi Gala õhtut tutvustav video ning kooli tutvustav video. 

Esmaspäev oli hispaanlastel samuti puhkepäev, niisiis puhkasime ka meie. Emma veetis päeva kodus, Melyna käis Kaisa ja Jolndraga uuesti Tibitabol.

Melyna Tibidabol

Teisipäeval tegime ettevalmistusi Gala ning kooli video filmimisteks. Õhtul käisime vaatamas kaunist päikeseloojangut Bunkers del Carmeli vaateplatvormil.

Melyna ja Emma Bunkers del Carmeli vaateplatvormil.

Kolmapäeval filmisime Gremi Gala videot, mis toimub juunis 2023. Filmisime Torre Agbaris ehk Torre Glòries-es, filmimine sujus hästi ja meil läks aega umbes 2 tundi. Peale filmimist veetsime aega Barceloneta rannal, kus võtsime päikest, sest kui soojakraadi on 23 siis ei sa sellel lasta raisku minna. Rannas liikusid jällegi ringi müügimehed ning kuna Melyna oli juba ammu soovinud rastapatse teha, siis nähes müüginaist neid pakkumas, kauples ta hea hinnaga need endale. Muidugi põlesime mõlemad Melynaga natuke ära aga järgmiseks päevaks olime juba pruunid mitte punased. 

Emma ja Melyna Barcelona rannas.

Neljapäeva hommikul alustasime kontoris. Kella 10 paiku sõitsime koos kolleegiga Gremi kooli, kus toimuvad stantsimise ja voltimismasina õpikursuseid. Kuna hetkel kursust ei toimunud ning kool oli inimtühi, panime Kaisa ja Jolandra õpilase/ õpetaja rolli. Filmisime umbes 2 tundi, uurisime sealseid trükimasinaid ning klassiruume.

Pärastlõunal külastasime Barcelona loomaaeda, kus nägime erinevaid eksootilisi loomi. Emma nägi esimest korda kaelkirjakut, kes oli väga armas. Õhtu poole külastasime koos oma india sõpradega nende pererestorani. Saime proovida esimest korda erinevaid india toite, millest osad olid vürtsikad kuid väga maitsvad.

Barcelona loomaa

Reedel võtsime suuna Montserrati mäkke, olime varakult ostnud bussiekskursiooni koos giidiga. Kõik olid huvitatud matkamisest ja mägedest. Meie giid oli väga tore ja saime ka 3 tundi vabaaega ringikäimiseks. Ilm oli ilus ning vaade, mis sealt avanes oli vapustav ja väga võimas. Ostsime kaasa suveniire ning tagasi sõites oli meil kõigil kotis kohalikku juustu. See maitses nii võrratult, et me ei suutnud seda ostmatta jätta.

Montserati mäe külastus

Nädalavahetusel külastasime El Nacionali, et maitsta kuulsaid tapaseid. Nautisime õhtut ja atmosfääri. Käisime ka Barceloneta rannas, kus oli väga tuuline nii, et väga kaua me seal ei viibinud.

Emma ja Melyna EL Nacionalis ja vaated Barceloneta rannast

Teine nädal Barcelonas 03.04-09.04.23

Teisel praktikanädalal Melyna jäi haigeks, alustasime praktikanädalat kolmekesi.

Emma tegeles video monteerimisega Gremi kontoris. Tagasisidet töö kohta andsid Kaisalt ja Joladralt, kes aitasid mind ka filmimises. Kui Melyna tagasi tööle saabus saime video monteeritud ja praktikakohale meie töö meeldis ja sobis. Pühade nädala esimesel poolel külastasime toidukohta L’ espill, mida oli praktikajuhendajad soovitanud, saime maitsta head Hispaania toitu.

---

Emma: Ülestõusmispühadeks lendasin Lõuna-Hispaania Sevillasse, Marchena külla. Läksin külla oma Hispaania sõpradele, kellega tutvusin eelmisel aastal Erasmuse raames Tallinnas. Osalesin vaatajana Semana Santa üritusel, sõbrad aga olid osalised. Püha nädal Hispaanias on iga-aastane Jeesuse Kristuse kannatuse austusavaldus, mida tähistavad katoliiklikud usuvennaskonnad ja -vennaskonnad, kes korraldavad paastu viimasel nädalal, vahetult enne lihavõtteid, patukahetsusrongkäike peaaegu kõigi Hispaania linnade tänavatel. Sevilla Semana Santa on aga ületanud riigi piire ja saanud maailmakuulsaks sündmuseks. Suurel nädalal ärkab imeilus Andaluusia pealinn ellu tuhandete palveränduritega, kes kogunevad siia kõigist maailma nurkadest, et olla tunnistajaks linna ekstravagantsetele passidele (passo). Marchenas, kus mina viibisin oli ka see väga suur sündmus ja passod olid uhked ja võimasad. Sain selle reisi jooksul veel rohkem aru kui väga hispaanlastele meeldib oma traditsioone tähistada. Maitsesin erinevaid Hispaania traditsioonilisi toite ja maiustusi. Osad maiustused olid väga erilised kuna neid valmistatakse ainult korra aastas.

Emma koos oma Erasmuse sõpradega Marchenas

---

Melyna nädalavahetus: Olin veel pisut tõbine kuid optimistlik mitte kodus vedelema vaid väljas käima. Käisin Barceloneta rannas kus temperatuur oli minu jaoks jahe, kuid paljude jaoks päevituskõlblik. Kuna varasemalt olen soojal maal rannas käinud vaid Kreeka väikelinnas, polnud ma ranna müügimeestega kokku puutunud. Indialased müüsid tekke, mojitosid, päikseprille ja mida kõike veel, aasia naised massaaže. See oli huvitav vaatepilt.

Reedel käisin Kaisa ja Jolandraga akvaariumis. Rahvast oli meeletult palju, ikkagi nädalavahetus, me oleksime muidu valinud mõne muu päeva külastuseks kuid just reedel pidi toimuma haide söötmine. Ootasime terve tunnikese haide juures kuid mingit söötmist me ei näinudki…

Õhtul otsutasin minna päikseloojangut vaatama Bunkersitele, kuna olin aega pisut valesti arvestanud ja kohale jõudes oli peaaegu täiesti pime, oli pealekaupa veel politsei kohal ja inimesi enam üles ei lastud. Kuna olin väga segaduses küsisin ühelt tüdrukult mis toimub ja ta vastas, et koht on liiga populaarseks saanud ja ohtlik mistõttu ei lasta pimedas inimesi üles. Sain Andriega tuttavaks ning ta kutsus mind enda sõpradega välja. Käisime söömas Hispaania omletti ning friteeritud suvikõrvitsat Hispaania klassikalise romesco kastmega mis oli imemaitsev. Veetsime koos lõbusa õhtu.

Nädala lõpu veetsin avastades Ciutadella parki ning Jardins de Mossen Costa i Llobera kaktuseaeda.

---

Kohtumiseni uuel nädalal!

Eelmine nädal oli hoopis teistsugune kui ülejaanud. Aga eks see fotograafi töö olegi selline – mõni nädal on rohkem töid, ning kui on, siis on need kõik samal ajal, ning mõni nädal on vaba aega väga palju.

Nädala sees polnud meil ühtegi ettenähtud tööd. Kjell käis küll ühele ettevõttele videoklippe filmimas, kuid mina praktikandina nendele kaasa ei saanud minna, sest ettevõte seda ei soovinud. Alustasime nädalat tehisintellektide fototöötlusprogrammidega tutvust tehes. Leidsime nende hulgast mõned programmid, mida saab tulevikus fotode esmatöötluseks ja värvide korrigeerimiseks kasutada. See võimalus peaks tulevikus nii fotograafi kui ka kliendi aega ja raha kõvasti kokku hoidma. Kindlasti proovin minagi seda enda töös rakendama hakata.

Sain Kjellilt selleks nädalaks juurdepääsu kahele veebilehele. Ühelt veebilehelt saab õppida Guy Gowanilt Photoshopi kasutuse kohta. Kursus on väga detailne ning mahukas ning õpetab selliseid asju millest mul eelnevalt teadmised täiesti puudusid, väga äge. Teiseks veebileheks oli David Hobby veebileht välkude kasutamise ning valguse kohta. See leht avas mu silmad, sest see andis mulle kätte tööriistad, mida saan valgust silmas pidades igapäevaselt ka peale praktika lõppu kasutada. Veebileht koosneb pisikestest ülesannetest, millest me mõned juba kohe läbi ka tegime.

Sel nädalal on ilmad juba ilusamad, soojemad ja päikeselisemad. Kui mul enne väga suurt vaimustust Utrechti linna suhtes ei olnud, siis sellel nädalal see kindla peale tekkis. Kuna nädala alguses olid pühad ning peale seda mingisugused õnnetused trammiradadel, siis see sundis mind palju rohkem ka jala käima. Tänu sellele avastasın imeilusaid kanaliäärseid kohtasid ning sain ka peale ning enne tööpäevasid palju päikest nautida. Ja loomulikult sain ka väga palju targemaks mis täpselt kus siin linnas asub. Väga hakkas mulle meeldiva peale pikka kontoripäeva koos hea raamatuga kanali ääres istumine ning tulpide ja nartsisside nautlemine.

Reedel oli mul esimene ning ainukene täiesti vaba päev. Otsustasin uuesti, ning ka ilmselt Hollandis oldud aja jooksul ka viimast korda, Amsterdamis käia. Nautisin päikest, parke ja ilusaid vaateid ning jalutasin väga palju linnas ringi. See oli täiesti teistmoodi Amsterdamis käik kui eelmine kord, sest eelmisel korral keskendusin just kõige rohkem vaatamisväärsustele ning muuseumitele.

Nädalavahetusel hakkas alles õige töönädal pihta. Laupäeval käisime kohalikus rongijaamas töötajatele ning nende lastega peredele mõeldud tutvumisüritust pildistamas. Seadsime üles fotoseina, saatsime osalejatele pilte ning printisime kõik pildid ka kohe välja (samamoodi nagu ka eelmisel rongijaama üritusel). Seekord ei tundunud kogu tehnikaga seotud asi enam nii keeruline. Sain ka aru, et mulle meeldib ikke kõige rohkem fotograafi rollis olla ja ka piltide edastamisel kliendiga suhelda. Kui ma Eestis olles olen sarnaseid asju teinud, siis olen alati printija rollis olnud ning fotoseina fotograafiks olemine on tundunud väga keeruline ja vastutusrikas töö, sest hea pildi tegemiseks on vaid mõni sekund. Kuid nüüd ma ei kujutaks end enam teistsuguses rollis ette ning proovingi nüüd kaamera taha (ning klientide ette) jääda, just Eestis.

Pühapaeval sõitsime Rotterdami maratonile pildistama. Seadsime samamoodi fotoseina püsti ning pintisime maratonil osalejatele pilte välja, seekord aga õues. Ilm polnud kiita, väga kulm ja tuuline oli ning päikest polnud ollagi. Niisiis vähemalt mina olin lõpuks kui lumememm riidesse pakitud. Kuna teised olid taolisel üritusel ennem käinud, siis nemad olid osanud end paremini riidesse panna kui mina. Sain samamoodi nii trükkari, fotograafi kui ka kliendiga suhtleja rollis olla. Tegutsesime kohe Rotterdami rongijaama ees ning seal olid ka teised rongijaama tootajad erinevate rollidega. üritus oligi mõeldud selleks, et kui maratoni jooksjad hiljem perega rongile hakkavad minema, siis saavad nad näiteks oma medaliga ning perega pilte teha ning ka lapsed said seal mängida ning maskottidega suhelda. Päev oli väga pikk, aga õnneks oli seal nii tore, et polnudki aru saada, et tööpäev üle 10 tunni kestis.