Ongi kätte jõudnud meie viimane nädal Aveiros, Portugalis. 

Esmaspäeval otsustasime nädalat alustada pealinna avastamisega. Sõitsime juba varakult Lissaboni, bussi reis kestis pea kolm tundi. Juba pärastlõunal jõudsime Lissaboni. Alustuseks sõitsime köisraudteega ning sealt otsustasime jalutada meie hotelli. Kuna teekond hotellini oli pikk, siis saime läbi jalutada paljudest erinevatest linnaosadest ning ka natukene kohalikke piirkondasid näha. 

Lissabonis veetsime kolm päeva. Päevad sisustasime vaatamisväärsuste uudistamisega. Palju kõndisime ka niisama linna peal ringi. Näiteks nägime mitmeid imeilusaid jõuluturge, muuseumeid, käisime kohalikul turul ning külastasime paljusid kirikuid. Kuigi Lissabonis oli tore, siis nõustusime kõik, et eelistame eelnevalt külastatud linnasid pealinnale. 

Kolmapäeval Lissabonist õhtul tagasi jõudes avastasime, et meie korteri uks ei avane enam. Hiljem tuli välja, et olime kogemata varuvõtme teisele poole lukuavasse jätnud. Kuna oli hiline õhtu ning me polnud kindel, kust täpselt lukkseppa leida, võtsime ühendust meie korteri omanikuga, küsides temalt nõu. Omanik tuli meile lahkelt appi, kuid tuli välja, et ka tema ei oska ust avada. Tuli ootama jääda järgmist hommikut. Pidime endale otsima mõne hotelli ning hommikul lukksepa kutsuma. Meie lahke südamega korteri omanik hakkas aga meie pärast muretsema ning kutsus meid oma koju ööd veetma. Sõitsime tema ning ta abikaasaga Aveiro linnast välja pisikesse külakesse, kus nad elasid. Külarahvas oli väga armas, tahtsid meile veel õhtusööki pakkuda ning muretsesid, et meil ikka kõik vajalik eelseisvaks ööks olemas oleks.  

Hommikul oli külarahvas meile hommikusöögi valmistanud, laud oli võileiva materjalidest lookas ning sõime kõik koos kõhud täis. Kaasa pakkisid nad meile veel oma koduaia sidruneid ning kodukana munasid. Siis suundusime tagasi oma korterisse, kutsusime lukksepa ning lõpuks saimegi korterisse sisse. Loomulikult nagu portugallastele kohane võttis kõik see kohutavalt kaua aega. 

Neljapäev, reede, laupäev möödusid kiirelt, sest meil olid käed-jalad tööd täis oma praktika ülesannetega. Nimelt hakkasime pildistatud vaateakentest sotsiaalmeedia kampaaniat looma. Kokku pidime looma oma fotodest viiele erinevale sotsiaalmeedia platvormile kõige ilusama jõuluakna võistluse. Alguses oli kõik väga keeruline, sest oleme ju fotograafid ning sotsiaalmeedia pole päris meie teema, kuid mida rohkem süvenesime, seda kiiremini meie töö edenes. Kahjuks aga saime lehtedele juurdepääsu väga hilja ning info meie ja meie juhendaja vahel liikus väga aeglaselt. Sellepärast pidime väga pikad tööpäevad tegema. Mõni meist võtab selle töö isegi endaga Eestisse kaasa, sest kõike ei jõudnud me selle lühikese ajaga ära teha. 

Pühapäeval otsustasime viimast korda veel Portugali uudistada ning sõitsime Bragasse. Alustasime päeva Braga kesklinnas olevast kohvikust. Sealt suundusime Bom Jesus mäele. Mäe otsast avanes imeline vaade kogu linnale. Me kõik armusime nii Bragasse kui ka sellesse imeilusasse vaatesse. Kasutasime ilusat linna ära ning tegime ka fotosessioone. Käisime veel linnas olevaid vaatamisväärsuseid vaatamas, proovisime kohalikku toitu ning suundusimegi tagasi Aveirosse. 

Esmaspäeval oli meie viimane päev Portugalis. Käisime viimased tiirud linna peal, külastasime suveniiri poode, tegime palju pilte. Koristasime korterit ning valmistasime oma imearmsale korteri omanikule tänutäheks toorjuustukoogi. Päev läks väga kiiresti ning nukker oli mõelda, et me ei pruugi enam pikka aega Portugali uuesti külastada. 

Juba teisipäeva varahommikul suundusime lennujaama poole. Tunded on kahetised – me ei jõua ära oodata, et lõpuks oma mugavates soojades voodites magada, oma pere näha ning üheskoos toredalt aega veeta. Samas me armusime Portugali ning kõike sellesse, mida sellel riigil pakkuda oli. Samuti oli väga tore sõpradega koos aega veeta ning üheskoos nii paljut uut ja huvitavat kogeda. Nii et me loodame, et see ei jää kohe kindlasti meie viimaseks korraks Portugalis!