Esmaspäeval saime juba varakult maast lahti, et väisata Portugali keskosas paiknevat Viseu linna. Plaanid olid suured – vaateratas, rööbasraudtee ja teiste vaatamisväärsustega tutvumine. Kohale jõudes leidsime eest vaid mägise maastiku ning inimtühja linna. Tuleb tõdeda, et vaated hommikuse uduga olid kaunid ja tulekut väärt. Hommiku, lõuna ja õhtu veetsime siiski erinevates kohvikutes, nautides kohalikku toitu ja klaasikest apelsinimahla. Vahepeal rändasime jälle ringi, sest oli vaja ju vaadata üle kõik linna kirikud, pargid ja põnevamad vaated. Hommikupoole külastasime ka Viseu nö. realiseerimiskeskust, kust saab osta igasugu pudi-padi vaid maksimaalse 2 € loovutuse eest rahakotis. Õhtul varusime juba armsaks saanud Portugali toidupoest järgmise nädala söögi.

Teisipäeval puhkasime välja, et alustada suuremahuliste jõulutemaatiliste vaateakende pildistamisega. Otsustasime jagada end turvalisuse kaalutlustel paaridesse, eriti arvestades, et valdav osa pildistamisi toimub pimedas. Eeltööna valisime välja kaardirakenduse, millega jälgida ning jagada oma pildistamise teekonda. Jaotasime linna napilt pooleks, et kumbki paar saaks oma piirkonna, kus töötada. Pidasime silmas, et igast aknast tuleks ca 5 fotot (poest otse ja küljevaates, poe aken, detailipildid) ja mõned videod (kui poes on mingi eriline efekt). Kõigest paari tunni jooksul pildistas üks paar kuskil 40 vaateakent ning kogus kümneid tuhandeid samme. Tegelik poeakende arv oli veel väljaselgitamisel…

Hilisõhtul valmistasime endile rammusa fussili pasta.

Kolmapäev oli eelmisele päevale võrdelmisi sarnane, ainult selle erinevusega, et otsustasime juba hommikul poeaknaid pildistama minna, et saada poodidest võrdlusmoment valgel ajal. Osadele meist kujunes õhtu, teistele keskpäev parimaks pildistamise ajaks, igalühel omad lemmikud. Küll oli aga tükk tegu pildistamisel, et saada lahti poeakendele tekkinud peegeldustest, selleks kasutasime erinevaid nippe, kus proovisime üksühele akendele varje tekitada, vahetada nurka või pildistada sootuks teisel kellaajal. Pildistamisele kulus kokkuvõttes terve kolmapäev ning ülejäänud aja vältel võtsime käsile fotode sorteerimise, et need ei ununeks kuhugi nurka.

Neljapäev oli suhteliselt vihmane, mistõttu saime jätkata sorteerimise ja fototöötlusega nende fotode osas, mida eelmisel õhtul täielikult valmis ei jõudnud. Meie pildistamise teepeale jäi ülikoolilinnak, kus viidi läbi rituaali tudengite peal (suure tõenäosusega juhtusime nägema rebaste retsi). Õhtupoole, kui tugev vihm lakkas, jäädvustasime samuti vaateaknaid kuni väsimuseni. Seepeale otsustasime midagi hamba alla saada, chilli kõlas hästi. Hilisõhtuseks vaatamiseks leidsime oma loodusfoto lemmikõpetaja Herve Rannust tehtud värske dokfilmi.

Reedene vahelduva pilvisusega sajune ilm lubas kohati pildistada, aga ka olemasolevate fotodega tegeleda. Valmistasime juhendaja jaoks ette kaustad, kuhu töödeldud fotod panna. Õhtul, pildistamise ja vihma vahepeal, läksime kesklinna, et lisada nn. “sõpruse sillale” lint meie käigust Aveirosse, et see meid alatiseks meenutama jääks. Samuti käisime vaatamas Aveiro uhkeima kuuse tulede süütamist, tegu oli suurejoonelise ja massiivse sündmusega. Lisaks kuusele süüdati tänavatel ka jõuluvalgustid, mis lisasid meie jõuluakendele sära.

Laupäeval tahtsime lisaks poe väljapanekute pildistamisele saada ülevaate ka kohalikust kultuurielust jõuluajal. Kuulasime-vaatasime linnatänavatel üht tüdrukute rühma tantsimas ning jazz kvintett täies energias pilli mängimas ning jätkasime rõõmuga oma tööd, teadmisega, et suurem enamus aknaid on juba pildistatud.

Ka pühapäev ei erinenud teistest sugugi, olime tööhoos ning valmis poeakende pildistamisele kriipsu alla tõmbama. Valges sorteerisime ja töötlesime pilte ning pimedamal ajal käisime mööda linna oma viimaseid tiire tegemas.