Ongi kätte jõudnud meie viimane nädal Aveiros, Portugalis. 

Esmaspäeval otsustasime nädalat alustada pealinna avastamisega. Sõitsime juba varakult Lissaboni, bussi reis kestis pea kolm tundi. Juba pärastlõunal jõudsime Lissaboni. Alustuseks sõitsime köisraudteega ning sealt otsustasime jalutada meie hotelli. Kuna teekond hotellini oli pikk, siis saime läbi jalutada paljudest erinevatest linnaosadest ning ka natukene kohalikke piirkondasid näha. 

Lissabonis veetsime kolm päeva. Päevad sisustasime vaatamisväärsuste uudistamisega. Palju kõndisime ka niisama linna peal ringi. Näiteks nägime mitmeid imeilusaid jõuluturge, muuseumeid, käisime kohalikul turul ning külastasime paljusid kirikuid. Kuigi Lissabonis oli tore, siis nõustusime kõik, et eelistame eelnevalt külastatud linnasid pealinnale. 

Kolmapäeval Lissabonist õhtul tagasi jõudes avastasime, et meie korteri uks ei avane enam. Hiljem tuli välja, et olime kogemata varuvõtme teisele poole lukuavasse jätnud. Kuna oli hiline õhtu ning me polnud kindel, kust täpselt lukkseppa leida, võtsime ühendust meie korteri omanikuga, küsides temalt nõu. Omanik tuli meile lahkelt appi, kuid tuli välja, et ka tema ei oska ust avada. Tuli ootama jääda järgmist hommikut. Pidime endale otsima mõne hotelli ning hommikul lukksepa kutsuma. Meie lahke südamega korteri omanik hakkas aga meie pärast muretsema ning kutsus meid oma koju ööd veetma. Sõitsime tema ning ta abikaasaga Aveiro linnast välja pisikesse külakesse, kus nad elasid. Külarahvas oli väga armas, tahtsid meile veel õhtusööki pakkuda ning muretsesid, et meil ikka kõik vajalik eelseisvaks ööks olemas oleks.  

Hommikul oli külarahvas meile hommikusöögi valmistanud, laud oli võileiva materjalidest lookas ning sõime kõik koos kõhud täis. Kaasa pakkisid nad meile veel oma koduaia sidruneid ning kodukana munasid. Siis suundusime tagasi oma korterisse, kutsusime lukksepa ning lõpuks saimegi korterisse sisse. Loomulikult nagu portugallastele kohane võttis kõik see kohutavalt kaua aega. 

Neljapäev, reede, laupäev möödusid kiirelt, sest meil olid käed-jalad tööd täis oma praktika ülesannetega. Nimelt hakkasime pildistatud vaateakentest sotsiaalmeedia kampaaniat looma. Kokku pidime looma oma fotodest viiele erinevale sotsiaalmeedia platvormile kõige ilusama jõuluakna võistluse. Alguses oli kõik väga keeruline, sest oleme ju fotograafid ning sotsiaalmeedia pole päris meie teema, kuid mida rohkem süvenesime, seda kiiremini meie töö edenes. Kahjuks aga saime lehtedele juurdepääsu väga hilja ning info meie ja meie juhendaja vahel liikus väga aeglaselt. Sellepärast pidime väga pikad tööpäevad tegema. Mõni meist võtab selle töö isegi endaga Eestisse kaasa, sest kõike ei jõudnud me selle lühikese ajaga ära teha. 

Pühapäeval otsustasime viimast korda veel Portugali uudistada ning sõitsime Bragasse. Alustasime päeva Braga kesklinnas olevast kohvikust. Sealt suundusime Bom Jesus mäele. Mäe otsast avanes imeline vaade kogu linnale. Me kõik armusime nii Bragasse kui ka sellesse imeilusasse vaatesse. Kasutasime ilusat linna ära ning tegime ka fotosessioone. Käisime veel linnas olevaid vaatamisväärsuseid vaatamas, proovisime kohalikku toitu ning suundusimegi tagasi Aveirosse. 

Esmaspäeval oli meie viimane päev Portugalis. Käisime viimased tiirud linna peal, külastasime suveniiri poode, tegime palju pilte. Koristasime korterit ning valmistasime oma imearmsale korteri omanikule tänutäheks toorjuustukoogi. Päev läks väga kiiresti ning nukker oli mõelda, et me ei pruugi enam pikka aega Portugali uuesti külastada. 

Juba teisipäeva varahommikul suundusime lennujaama poole. Tunded on kahetised – me ei jõua ära oodata, et lõpuks oma mugavates soojades voodites magada, oma pere näha ning üheskoos toredalt aega veeta. Samas me armusime Portugali ning kõike sellesse, mida sellel riigil pakkuda oli. Samuti oli väga tore sõpradega koos aega veeta ning üheskoos nii paljut uut ja huvitavat kogeda. Nii et me loodame, et see ei jää kohe kindlasti meie viimaseks korraks Portugalis! 

Aeg lendab ikka tohutult kiiresti! Ongi juba kätte jõudnud meie eelviimane nädal siin Portugalis.

Otsustasime eelnev õhtu, et võiksime oma esmaspäeva sisustada sellega, et lähme uuesti Portosse. Hommikul tõusime vara ülesse, kuid siiski me kõik rongijaama rongile ei jõudnud. Kirke ja Della võtsid suuna Portosse ning Mailis ja Kätlin jäid kodusteks.

Päev Portos: Rongisõit Portosse oli vahva, saime mööda ookeaniäärt rongiga sõita. Linna jõudes käisime viinamarja muuseumis. Muuseum oli väga õpetlik ja interaktiivne. Peale seda tegime linnale uuesti tiiru peale, ning käisime sõitmas 1944. aasta trammiga, mis viis meid linnast välja, ookeani juurde. Nägime võimsaid laineid ja papagoisid.

Päev Aveiros: Käisime postkontoris, et Mailise pakk kätte saada, kuid kahjuks me seda kätte ei saanud. Käisime veel linna avastamas, et Mailisel enne ära minekut oleks kõik linnaääred üle vaadatud.

Õhtu veetsime kõik neljakesi koos jutustades ja muusikat kuulates. Mängisime õhtul plaksumängu ja tegime veepudeleid soojaks, et need kaissu võtta ja sooja saada.

Teisipäeva hommik algas meil sellega, et me suundusime kõik bussijaama, et Mailis koju ära saata. Kahjuks on tema praktikaaeg siin Portugalis lõppenud ning nüüdsest jäime me kolmekesi. Peale seda kohtusime oma Portugali juhendajaga, et näidata talle oma tehtuid töid ja arutada edasi järgnevaid ülesandeid. Õhtul tegime kõik koos pannkooke ja kuulasime jõululaule.

Kolmapäev oli meil väga töökas päev. Terve päev me töötlesime oma fotosid, kuid vahepeal andsime oma silmadele ka puhkust ja käisime linna peal jalutamas. Külastasime erinevaid suveniiripoode ja nautisime seda soojust, mis siin on meile antud.. Õhtul tegime koos kanapastat ja mängisime unot.

Neljapäev oli kahjuks üsna vihmane päev, ning enamus oma päevast me veetsime toas. Kasutasime aega mõistlikult ja töötlesime terve päev oma fotosid. Õhtul käisime veel toidupoes ning valmistasime koos enchiladaseid. Tähistasime ka hanukat, panime küünlad põlema, kuulasime vastavat muusikat ja sõime sõõrikut. Õhtul tegime veel filmiõhtu ja veetsime toredalt koos aega.

Reedel nautisime ilusat ilma ning käisime järjekordselt linna peal jalutamas ja värsket õhku hingamas. Meil kõigil tuli magusa isu, seega tegime koos sidruni toorjuustukooki ja sisustasime oma õhtu Eesti Laulu vaatamisega ja joonistamisega.

Laupäeval oli suuremast ajast väga ilus ja soe ilm, ning muidugi seda tuli ka nautida. Läksime linna peale jalutama ning käisime paadiga kanalitel sõitmas. Samuti proovisime Aveiro kohaliku magustoidu ära, milleks oli Ovos Moles. Tegu on munakollasega, mis on riisipaberi sees. Mõndadele meist see maitses, mõndadele mitte. Lisaks käisime kohalikus kohvikus glögi joomas.

Pühapäeval töötlesime veel oma viimaseid pilte. Õhtupoolikul mängisime üheskoos Photo roulette’i, lõõgastusime töökast nädalast ja panime plaani paika, et mida oma tulevase viimase nädalaga teha.

Esmaspäeval saime juba varakult maast lahti, et väisata Portugali keskosas paiknevat Viseu linna. Plaanid olid suured – vaateratas, rööbasraudtee ja teiste vaatamisväärsustega tutvumine. Kohale jõudes leidsime eest vaid mägise maastiku ning inimtühja linna. Tuleb tõdeda, et vaated hommikuse uduga olid kaunid ja tulekut väärt. Hommiku, lõuna ja õhtu veetsime siiski erinevates kohvikutes, nautides kohalikku toitu ja klaasikest apelsinimahla. Vahepeal rändasime jälle ringi, sest oli vaja ju vaadata üle kõik linna kirikud, pargid ja põnevamad vaated. Hommikupoole külastasime ka Viseu nö. realiseerimiskeskust, kust saab osta igasugu pudi-padi vaid maksimaalse 2 € loovutuse eest rahakotis. Õhtul varusime juba armsaks saanud Portugali toidupoest järgmise nädala söögi.

Teisipäeval puhkasime välja, et alustada suuremahuliste jõulutemaatiliste vaateakende pildistamisega. Otsustasime jagada end turvalisuse kaalutlustel paaridesse, eriti arvestades, et valdav osa pildistamisi toimub pimedas. Eeltööna valisime välja kaardirakenduse, millega jälgida ning jagada oma pildistamise teekonda. Jaotasime linna napilt pooleks, et kumbki paar saaks oma piirkonna, kus töötada. Pidasime silmas, et igast aknast tuleks ca 5 fotot (poest otse ja küljevaates, poe aken, detailipildid) ja mõned videod (kui poes on mingi eriline efekt). Kõigest paari tunni jooksul pildistas üks paar kuskil 40 vaateakent ning kogus kümneid tuhandeid samme. Tegelik poeakende arv oli veel väljaselgitamisel…

Hilisõhtul valmistasime endile rammusa fussili pasta.

Kolmapäev oli eelmisele päevale võrdelmisi sarnane, ainult selle erinevusega, et otsustasime juba hommikul poeaknaid pildistama minna, et saada poodidest võrdlusmoment valgel ajal. Osadele meist kujunes õhtu, teistele keskpäev parimaks pildistamise ajaks, igalühel omad lemmikud. Küll oli aga tükk tegu pildistamisel, et saada lahti poeakendele tekkinud peegeldustest, selleks kasutasime erinevaid nippe, kus proovisime üksühele akendele varje tekitada, vahetada nurka või pildistada sootuks teisel kellaajal. Pildistamisele kulus kokkuvõttes terve kolmapäev ning ülejäänud aja vältel võtsime käsile fotode sorteerimise, et need ei ununeks kuhugi nurka.

Neljapäev oli suhteliselt vihmane, mistõttu saime jätkata sorteerimise ja fototöötlusega nende fotode osas, mida eelmisel õhtul täielikult valmis ei jõudnud. Meie pildistamise teepeale jäi ülikoolilinnak, kus viidi läbi rituaali tudengite peal (suure tõenäosusega juhtusime nägema rebaste retsi). Õhtupoole, kui tugev vihm lakkas, jäädvustasime samuti vaateaknaid kuni väsimuseni. Seepeale otsustasime midagi hamba alla saada, chilli kõlas hästi. Hilisõhtuseks vaatamiseks leidsime oma loodusfoto lemmikõpetaja Herve Rannust tehtud värske dokfilmi.

Reedene vahelduva pilvisusega sajune ilm lubas kohati pildistada, aga ka olemasolevate fotodega tegeleda. Valmistasime juhendaja jaoks ette kaustad, kuhu töödeldud fotod panna. Õhtul, pildistamise ja vihma vahepeal, läksime kesklinna, et lisada nn. “sõpruse sillale” lint meie käigust Aveirosse, et see meid alatiseks meenutama jääks. Samuti käisime vaatamas Aveiro uhkeima kuuse tulede süütamist, tegu oli suurejoonelise ja massiivse sündmusega. Lisaks kuusele süüdati tänavatel ka jõuluvalgustid, mis lisasid meie jõuluakendele sära.

Laupäeval tahtsime lisaks poe väljapanekute pildistamisele saada ülevaate ka kohalikust kultuurielust jõuluajal. Kuulasime-vaatasime linnatänavatel üht tüdrukute rühma tantsimas ning jazz kvintett täies energias pilli mängimas ning jätkasime rõõmuga oma tööd, teadmisega, et suurem enamus aknaid on juba pildistatud.

Ka pühapäev ei erinenud teistest sugugi, olime tööhoos ning valmis poeakende pildistamisele kriipsu alla tõmbama. Valges sorteerisime ja töötlesime pilte ning pimedamal ajal käisime mööda linna oma viimaseid tiire tegemas.