Käisime linnas shoppamas juhendajaga, kuna kodu lähedal puuduvad suuremad poed. Kahjuks ei suutnud me ikkagi leida mida soovisime, ehk äkki Lissabonis õnnestub.
Teisipäev ja Kolmapäev
Käisime Peniche rannas surfamas ning filmimas. Kuigi taevas oli pilvine saime ikka mõnusad päikesepõletused, mida ma siiani ravin. Vesi oli soe kui eesti suvemerevesi. Rannas oli väga tuuline ja kohati isegi külmem kui vees. Tänu merepõhja tingimustele olid võrreldes eestiga, meres suured lained. Saime teada, et surfamine on väga väsitav tegevus eriti hüppeliigestele. Raske oli harjuda soolase mereveega silmades. Päevitamine oli ka väsitav – Sandra
Neljapäev
Käisime koolis tööd tegemas. Lõpuks saime ka arvuti taga tööd teha (monteerimine = õnnelik õpilane).
Reede
Jalutasime lähedal asuvas surnuaias. Surnuaiad siin on väga ilusad ja elegantsed võrreldes igavate eesti surnuaedadega. Nüüd tean milline ema haud tuleb. Arvatavasi surnuaia ilu põhjuseks on Portugali kultuur ning religiooni mõju riigis.
Laupäev
Õhtul käisime jällegi Tuna festivalil kus mitme kooli õpilased esinesid laulude-, tantsude- ja gruppe tutvustavate videotega. Ürituse ajaloo kohta ei tea me palju (sest me ei mõista portugali keelt) aga tundus, et tegemist oli traditsioonilise üritusega sest ürituse nimes oli rooma tähtedes XI ehk 11.
Pühapäev
Puhkasime ning valmistasime mõnusa õhtusöögi. (hetkel istume arvuti taga proovides üles leida kõik pildid selle neetud blogi jaoks)
Käisime üritusel nimega ,,Tuna”, kus õpilased esinesid. Üritus oli lõbus ja väga ainulaadne kogemus. Ühel hetkel võtsid olid esinejad järsku mähkmetes. Juhendaja seletas meile, et see oli traditsioon ning omas sarnast tähendust, kui eesti põhikooli tutipidudel.
Reede
Reedel läksime kiirkõndimisvõistlust vaatama. Üritus kestis mõned tunnid, selle tõttu oli poole linna liiklus piiratud. Üritusel lasti head muusikat.
Laupäev
Päeval toimus kooli lõpetamine, erinevalt Eestiga on Portugalis paar teistsugust traditsiooni nagu näiteks; ,,ribbon burning” , kus õpilased põletavad paelu millel on peal erinevate kaasõpilaste ning õpetajate allkirjad. Üritusel esinesid paljud koolibändid ning õpilased. Peale üritust toimus meie maja ees ,,afterparty” kus õpilased lõbutsesid ja jõid.
Pühapäev
Pühapäeval ei toimunud väga midagi, mille tõttu veetsime päeva toas küpsetamas head toitu ning hetkel kirjutame taas blogi.
Viimane nädal oli samuti väga tore. Kohe esmaspäeval pidime me sõitma rongiõnnetuses osalenud rongi pildistama, kuid alles hommikul saime teada, et see tööots lükkub siiski edasi. Niisiis veetsin päeva nii välgu kohta õppides kui ka kooliasju järele tehes.
Teisipäevaks olin planeerinud minna Keukenhofi parki lillepõldusid vaatama. Mainisin Kjellile juba kohe alguses, et mu suureks unistuseks oleks sealseid tulbipõlde näha ning olen väga tänulik, et kuu lõpus oeganiseerisimegi mulle sinna väljasõidu. Alustasin sõitu juba hommikul vara ning jõudsin lõunaks parki. Pargis oli väga palju rahvast. Nii palju, et isegi ringi liikuda oli keeruline. Vaatasin seal mõne aja ringi, sõin lõunat ning siis otsustasin pargist väljapoole minna. Rentisin ratta ning sõitsin mööda ümbritsevaid rattateid ligi 30km ringi. Just seal nägin kõige ilusamaid tulbipõldusid.
Kolmapäeval sõitsime kaugemasse linna, et teha pilte mingisugusest ministeeriumi töötajate üritusest tehisintellekti kohta. See oli esimene kord selle kuu aja jooksul kui tundsin keelebarjääri minu ja hollandlaste vahel. Tundsin, et nemad justkui eeldasid, et ma saan kogu ürituse kontseptsioonist, teemast, kliendist ning nende soovidest aru ning kõik on ilmselge. Kuid tegelikult olin väga segaduses ning tundsin, et mul oli kogu ürituse taustainfo puudulik.
Neljapäeval lõpetasin piltide töötlemise ning lõunaks sõitsime mitme tunni kaugusele linna pildistama uusi jalgrattaid, mille rongi- ja trantsporditeenuste ettevõte oli sinna paigaldanud. Pilte kasutati hiljem erinevates uudiste portaalides. Ning minu tehtud pilt oli valitud uudise esifotoks. See oli väga tore ning uhke tunne! Tegelikult võttis edasi-tagasi sõit mitu korda rohkem aega kui pildistamine ise.
Reedet alustasime kontorisse stuudionurga ülesse seadmisega. Harjutasin mõnda aega kõikide seadmete kasutamist ning välgu erinevaid funktsioone. Seda kõike sellepärast, et õhtul tuli kontorisse üks konsultatsiooni alal töötav ettevõtja, kellest ma täitsa üksinda pidin portreepilte pildistama. Klient ise küll võttis ühendust sooviga selliseid pilte saada, kuid samas oli see ka kui kontrolltöö rakendamaks kõike mis ma olin kuu aja jooksul välgu kohta õppinud.
Nädalavahetus oli mul vaba. Puhkasin, tegin kooli jaoks kodutöid pakkisin asju ning koristasin enne äraminekut oma tuba. Kuid laenasin ka Kjellilt tema elektrilist mootorratast ning sõitsin sellega linnast välja. Sõitsin läbi mitme pisikese linnakese Utrechi kõrval, kokku ligi 5 tundi ning 100km. Väga tore oli mu “kodulinna” ning selle ümbrust ka lähemalt kogeda.
Esmaspäev oli äge! Sõitsime Amsterdami pildistama ettevõtte iDeal jaoks kaadritaguseid pilte nende filmitavast telereklaamist. Väga huvitav oli esmakordselt näha mis kõik on vajalik mõne lühikese raklaamiklipi filmimiseks. Filmimine toimus hiigelsuures stuudios ning erinevate stseenide jaoks ehitati täiesti erinevad olustikud erineva valguse, interjööri ning detailidega. Seal olid kümneid videoklippide kallal töötavaid inimesi, modellid/näitlejad, modelliks olid isegi kaks koera ning üks hobune.
Alguses oli meil teisipäevaks plaanitud video otseülekanne ühe ettevõtte jaoks, kuid tuli välja, et üritus toimub siiski teisel kuupäeval. Niisiis täitsime teisipäeval lihtsalt praktikapabereid, tegime läbi viimaseid ülesandeid välguga ning õppisime erinevaid Photoshopi funktsioone tundma. See oli minu jaoks väga huvitav sellepärast, et sain teada asjadest, mida me koolis pole üldse õppinud. Sain teada tööriistade kohta, mis teevad kogu töötlusprotsessi palju kiiremaks ja sujuvamaks.
Õhtul käisime koos söömas ning seejärel viis Kjell mind lennujaama hotelli, et saaksin järgneval hommikul mugavalt Eesti poole sõitma hakata.
Olen väga tänulik, et just Kjell mulle praktikavõimalust pakkus. Ta on imeline, väga soe ning sõbralik inimene. Ta pani mind terve kuu jooksul end väga mugavalt tundma ning kohtles mind kui pereliiget, mis tegi mind väga õnnelikuks! Niisiis lähen tagasi Eestisse paljude uute teadmiste, mõtete ning ideedega ning ei jõua ära oodata, et kõike õpitut juba rakendada. Samas ei jõua ma ära oodata, et juba tagasi Hollandisse minna!
meiesiinkaugemal.travel.blog 