Praegu on käes aprill, mis tähendab, et kätte on jõudnud meie kolmas ja viimane kuu selles imelises riigis – Taanis.

Märts on minu jaoks isiklikult olnud üsna produktiivne kuu nii elektriku kui ka tavainimesena. Selle aja jooksul jõudsin: saada kiitust oma ülemustelt, luua uusi tutvusi kolleeg Timi ja ühe ukrainlanna näol, kes töötab koolis, kus me õhtustamas käime. Jõudsin külastada ka Taani suuruselt teist linna – Aarhusi. Aga lähme järjekorras…

(mõned fotod võivad olla hägused, kuna sait ei toeta videot ja ma pidin ekraanipiltidega välja tulema)

Tim – mu suurepärane kolleeg ja nüüd sõber. Tundub vaid ühe nädalaga, saime omavahel päris hästi läbi. Tim on väga lahke ja naljakas inimene, nii lahke, et hakkas ühel hetkel mulle lisatermost kohvi tooma. See oli väga ootamatu ja meeldiv.

Ühel päeval kutsus ta mind linna vaatama, et nädalavahetusel igav ei oleks, nagu artikli algusest aru saada, käisime Aarhusi linnaga tutvumas. Aarhus asub Randersist 40 kilomeetri kaugusel, sinna saime õnneks autoga.

Alates kella 11-st jalutasime Aarhusis ringi, püüdes leida tee ääres mingit suveniiripoodi, aga midagi ei leidnud, mis pani meid väga hämmingusse. Teel sattusime ka poodi, kus oli igasugu Geeky asju, seal oli peaaegu kõike, alates Harry Potterist lõpetades anime ja mangadega ning loomulikult oli ka palju taani kirjandust.

Peale väikest jalutuskäiku linnas läksime ARoS kunstimuuseumi. Ja mulle see muuseum väga meeldis, osad “kunstiteosed” olid muidugi vastuolulised, aga ma olen lihtsalt lihtne elektrik, no mida ma sellest tean?

Mulle meeldisid väga Jaapani illustraatori Chiharu Shiota tööd, tema töös on midagi, mis mind köidab.

Loomulikult oli muuseumis ka muid asju, mis mind köitsid.

Mis on “Installationskunst”?
See on Rahvusvahelise valgustus-, video- ja installatsioonikunsti alaline kollektsioon.

Siin on mõned näidised

Isegi muuseumis sai midagi kaardile joonistada või kirjutada ja seinale kleepida, seal olid väga ilusad joonistused, aga ka üsna kahtlased.

Päeva lõpus läksime Timi juurde õhtusöögile ja samal ajal näitas ta mulle, kuidas tema ja ta naine elavad. Timi naine, nagu tema ise, on üsna sõbralik ja naljakas. Ta valmistas meile õhtusöögiks Taani roa.

Terve õhtu rääkisime erinevatest asjadest ja teemasid oli päris palju, nii et kõike on võimatu meenutada. Kuid nagu kõik eelmised päevad, sai ka see ilus ja lõbus päev läbi ning Tim viis vihmasajus muusika ja nalja saatel mind koju tagasi.

Üldiselt oli Aarhusi reis kõige huvitavam asi, mis märtsis juhtus

Nüüd natuke tööst. (kuigi siin pole midagi huvitavat)
Kuna olen elektrik, siis minu töö on veidral kombel seotud elektri, kaablite ja muu elektriga. Seetõttu saadab mu ülemus Martin sõnadega “Taanis viibides prooviksite nii palju kui võimalik” mind kuuks ajaks “Saint-Gobaini” ladudesse päikesepaneele paigaldama ja ühendama (töötan siiani 🙂)

Uh, huvitavast tundub kõik olevat

Kohtumiseni meie reisi kolmandas lõpuosas.
Maybe

Teine nädal oli väga huvitav ja teadmiste rohke. Esmaspäev algas kohe pika tööpäevaga, kus olime kutsutud Utrechi rongijaama ettevõtte Nederlandse Spoorwegen  (terve Hollandi rongi, trammi ja bussi liikluse korraldajad) uute töötajate tutvumispäeva pildistama. Seadsime üles fotonurga, kuhu uued töötajad olid pildistama oodatud, seejärel printisime sealsamas kohapeal neile soovitud pildid välja. Olen ka Eestis eelnevalt taolist asja teinud, kuid hoopis teistmoodi. Kjelli teadmised oma tehnikast ning selle kasutusvõimalusest oli tõsiselt muljetavaldav.

Teisipäeva alustasime minu paljude küsimustega eelmise päeva kohta – milliseid tööriistu Kjell oli täpselt kasutanud ning kuidas ma saan sama asja ka Eestis teha? Seejärel sõitsime Rotterdami  jäädvustama Odyssey hotelligrupi tegevjuhi üllatuspidu. Seekord oli ürituse pildistamine teistsugune kui eelnevatel üritustel. Meil oli mõnusalt aega detaile ja atmosfääri jäädvustada ning meil polnud kuhugi kiiret.

Ülejäänud nädalal õpetas mulle Kjell peamiselt nippe tehnika kohta, inspireeritult minu paljudest küsimustest esmaspäeval teemal kuidas ma saaksin täpselt sama asja ka Eestis oma vahenditega teha. Töötlesime ka teisipäeval valminud üllatuspeo pilte.

Laupäeval käisin Amsterdamis vaatamisväärsuseid uudistamas.  Käisin ka Huis Marseille fotograafia muuseumis Perez Siquieri fotonäitust vaatamas.

Eelmisel nädalal saime lõpuks ka flekso masinaga trükkida, millega tegelesime põhimõtteliselt terve nädal. Alguses meile tutvustati terve masina tööprotsessi. Näidati, kuidas flekso plaate valmistada, peale mida paigaldasime plaadid silindritele. Igaüks sai oma sektsioonile paigaldada aniloxi, raakli ja trükiplaadi ning värvianumasse värvi sisse valada. Kuigi protsess kõlab lihtsalt, on see siiski aeganõudev täppistöö. Kui see osa tehtud, siis keskendusime kokkutrükile, sest plaate paigaldades ei ole trükk korrektne ja iga millimeeter loeb. Trükkida saime kolmele erinevale materjalile ning saime ka neid ise masinas vahetada. Kuna kasutasime erinevatel materjalidel samu anilox-rulle ning seadistusi (ehk värvihulk trükisel ei muutu), oli hea võrrelda kuidas sama kogus värvi jääb erinevatel materjalidel näha.

Lisaks jätkasime oma ungari keele arendamisega. Meie sõnavarasse on juurde tulnud numbrid, nädalapäevad ja muud igapäevased fraasid. Eestlastele võivad suu muigele ajada sõnad nagu: persze (muidugi), jó éjt (head ööd). Proovime õpitut praktiseerida igapäevaselt ning kui vähegi võimalik, suhtleme kassapidajate ja teenindajatega vaid ungari keeles.

Nädalavahetusel käisime väljasõidul Póstelekis ning Szabadkígyós, Wenckheimi lossi juures. “Shadow and Bone” sõpradele teadmiseks, et esimeses sihtkohas oli filmitud ka mõned stseenid sarja jaoks. Istusime pargis, sõime kohalikke delikatesse ning nautisime rahulikku pühapäeva ja nõnda veereski meie nädal lõpule.

Esimene nädal aega on läinud Hollandis imeliselt. Hakkasin tööle fotograafi Kjell Postama juures, kes teeb toredaid üritusfotosid ning erinevatele ettevõtetele vajaminevaid pilte. Kõik ta kliendid on suurettevõtted ning erakliente ta ei teeninda üldse.

Kui pühapäeva õhtul lennujaama jõudsin, tuli Kjell mulle lennujaama vastu. Kohe kui me nägime, siis ta muretses kas mul on kõht tühi või kas mul on midagi vaja enne kui me tunni ajast sõitu minu uude koju alustame. Minu uude kodukohta jõudes vaatas ta minuga korteri üle, tutvus korteri omanikuga ning otsisime koos mu kodukohale kõige lähimad bussi ja trammi peatused üles.

Jagan korterit kolme teise õpilasega, kellel on igaühel omaenda tuba. Minu tuba on maja kolmandal korrusel ning tervel kolmandal korrusel ongi ainult minu tuba. Mulle see väga meeldib, et mul täitsa iseenda korrus on, nii on mul piisavalt privaatsust ning ruumi ka oma asjadega tegeleda. Trammi peatus on mu kodust 6 minuti jalutuskäigu kaugusel ning tööle pean enamasti sõitma trammiga kuni pool tundi.

Kohe järgmisel päeval sain varajasel hommikul Kjelliga kokku, veetsime täispika päeva tema kontoris, kus ta tutvustas mind oma kontori kaaslasele, tutvustas oma tööruumi, rääkis meid eesootavatest projektidest ning rääkis oma töövahenditest ning töövoost. Tal on tore pisikene kontor kohe tema enda kodu kõrval. Sinna ta kliente ei kutsu, vaid käib seal ainult tööd tegemas, aga ka vaba aega veetmas. Nimelt on tal seal toredaid mängukonsoole ja igasuguseid huvitavaid tehnikavidinaid.

Juba järgneval päeval sõitsime temaga koos kõrval olevasse linna, et teha fotosid ühele tema kliendile. Seekord oli kliendiks Eerstelijns Centrum Tiel, mis on meditsiinitöötajaid koondav ettevõte. Pildistasime nende motivatsiooniüritust ja koolitust. Ülesandeks oli töötajate muljeid ja näoilmeid pildistada, mis oli natukene keeruline, sest kogu tegevus toimus teises keeles ning nii oli keeruline ette aimata millal inimesed võiksid naerma hakata või millal nad mingi tegevusega pihta hakkavad. Järgmisel päeval töötlesime neid pilte ja saatsime kliendile.

Õhtuti läheb päris suur osa ajast uurimaks mida mu klassikaaslased paralleelselt koolis olid teinud, mis asju nad tol päeval olid õppinud, millised kodutööd jäeti ning proovin ka ise mingisuguseid koolitöid ära teha, sest terve minu klass käib samal ajal koolis edasi (olen alles esimese aasta õpilane). Õnneks kõik õpetajad suhtusid mu uudisesse, et lähen nüüd kuuks ajaks ära hästi ja soovisid mulle palju edu! Olen selle üle väga tänulik!

Nädala lõpus käisime Webwinkel Vakdagen messil pildistamas ettevõtte iDeal tegevusi nende messiboksis ja selle ümbruses. Hiljem läksime kontorisse neid pilte töötlema ning saatsime need hiljem ka kliendile.

Reedest pühapäevani oli mul vaba aeg. Esiteks puhkasin palju, sest tööpäevad olid natukene intensiivsemad kui ma olin oodanud. Kuid juba laupäeval otsustasin sõita rongiga kõrval linna, et seal ringi vaadata ning uusi kohtasid näha!