Eelmine nädal oli hoopis teistsugune kui ülejaanud. Aga eks see fotograafi töö olegi selline – mõni nädal on rohkem töid, ning kui on, siis on need kõik samal ajal, ning mõni nädal on vaba aega väga palju.
Nädala sees polnud meil ühtegi ettenähtud tööd. Kjell käis küll ühele ettevõttele videoklippe filmimas, kuid mina praktikandina nendele kaasa ei saanud minna, sest ettevõte seda ei soovinud. Alustasime nädalat tehisintellektide fototöötlusprogrammidega tutvust tehes. Leidsime nende hulgast mõned programmid, mida saab tulevikus fotode esmatöötluseks ja värvide korrigeerimiseks kasutada. See võimalus peaks tulevikus nii fotograafi kui ka kliendi aega ja raha kõvasti kokku hoidma. Kindlasti proovin minagi seda enda töös rakendama hakata.
Sain Kjellilt selleks nädalaks juurdepääsu kahele veebilehele. Ühelt veebilehelt saab õppida Guy Gowanilt Photoshopi kasutuse kohta. Kursus on väga detailne ning mahukas ning õpetab selliseid asju millest mul eelnevalt teadmised täiesti puudusid, väga äge. Teiseks veebileheks oli David Hobby veebileht välkude kasutamise ning valguse kohta. See leht avas mu silmad, sest see andis mulle kätte tööriistad, mida saan valgust silmas pidades igapäevaselt ka peale praktika lõppu kasutada. Veebileht koosneb pisikestest ülesannetest, millest me mõned juba kohe läbi ka tegime.
Sel nädalal on ilmad juba ilusamad, soojemad ja päikeselisemad. Kui mul enne väga suurt vaimustust Utrechti linna suhtes ei olnud, siis sellel nädalal see kindla peale tekkis. Kuna nädala alguses olid pühad ning peale seda mingisugused õnnetused trammiradadel, siis see sundis mind palju rohkem ka jala käima. Tänu sellele avastasın imeilusaid kanaliäärseid kohtasid ning sain ka peale ning enne tööpäevasid palju päikest nautida. Ja loomulikult sain ka väga palju targemaks mis täpselt kus siin linnas asub. Väga hakkas mulle meeldiva peale pikka kontoripäeva koos hea raamatuga kanali ääres istumine ning tulpide ja nartsisside nautlemine.
Reedel oli mul esimene ning ainukene täiesti vaba päev. Otsustasin uuesti, ning ka ilmselt Hollandis oldud aja jooksul ka viimast korda, Amsterdamis käia. Nautisin päikest, parke ja ilusaid vaateid ning jalutasin väga palju linnas ringi. See oli täiesti teistmoodi Amsterdamis käik kui eelmine kord, sest eelmisel korral keskendusin just kõige rohkem vaatamisväärsustele ning muuseumitele.
Nädalavahetusel hakkas alles õige töönädal pihta. Laupäeval käisime kohalikus rongijaamas töötajatele ning nende lastega peredele mõeldud tutvumisüritust pildistamas. Seadsime üles fotoseina, saatsime osalejatele pilte ning printisime kõik pildid ka kohe välja (samamoodi nagu ka eelmisel rongijaama üritusel). Seekord ei tundunud kogu tehnikaga seotud asi enam nii keeruline. Sain ka aru, et mulle meeldib ikke kõige rohkem fotograafi rollis olla ja ka piltide edastamisel kliendiga suhelda. Kui ma Eestis olles olen sarnaseid asju teinud, siis olen alati printija rollis olnud ning fotoseina fotograafiks olemine on tundunud väga keeruline ja vastutusrikas töö, sest hea pildi tegemiseks on vaid mõni sekund. Kuid nüüd ma ei kujutaks end enam teistsuguses rollis ette ning proovingi nüüd kaamera taha (ning klientide ette) jääda, just Eestis.
Pühapaeval sõitsime Rotterdami maratonile pildistama. Seadsime samamoodi fotoseina püsti ning pintisime maratonil osalejatele pilte välja, seekord aga õues. Ilm polnud kiita, väga kulm ja tuuline oli ning päikest polnud ollagi. Niisiis vähemalt mina olin lõpuks kui lumememm riidesse pakitud. Kuna teised olid taolisel üritusel ennem käinud, siis nemad olid osanud end paremini riidesse panna kui mina. Sain samamoodi nii trükkari, fotograafi kui ka kliendiga suhtleja rollis olla. Tegutsesime kohe Rotterdami rongijaama ees ning seal olid ka teised rongijaama tootajad erinevate rollidega. üritus oligi mõeldud selleks, et kui maratoni jooksjad hiljem perega rongile hakkavad minema, siis saavad nad näiteks oma medaliga ning perega pilte teha ning ka lapsed said seal mängida ning maskottidega suhelda. Päev oli väga pikk, aga õnneks oli seal nii tore, et polnudki aru saada, et tööpäev üle 10 tunni kestis.
meiesiinkaugemal.travel.blog 