Eelmisel nädalal saime lõpuks ka flekso masinaga trükkida, millega tegelesime põhimõtteliselt terve nädal. Alguses meile tutvustati terve masina tööprotsessi. Näidati, kuidas flekso plaate valmistada, peale mida paigaldasime plaadid silindritele. Igaüks sai oma sektsioonile paigaldada aniloxi, raakli ja trükiplaadi ning värvianumasse värvi sisse valada. Kuigi protsess kõlab lihtsalt, on see siiski aeganõudev täppistöö. Kui see osa tehtud, siis keskendusime kokkutrükile, sest plaate paigaldades ei ole trükk korrektne ja iga millimeeter loeb. Trükkida saime kolmele erinevale materjalile ning saime ka neid ise masinas vahetada. Kuna kasutasime erinevatel materjalidel samu anilox-rulle ning seadistusi (ehk värvihulk trükisel ei muutu), oli hea võrrelda kuidas sama kogus värvi jääb erinevatel materjalidel näha.

Lisaks jätkasime oma ungari keele arendamisega. Meie sõnavarasse on juurde tulnud numbrid, nädalapäevad ja muud igapäevased fraasid. Eestlastele võivad suu muigele ajada sõnad nagu: persze (muidugi), jó éjt (head ööd). Proovime õpitut praktiseerida igapäevaselt ning kui vähegi võimalik, suhtleme kassapidajate ja teenindajatega vaid ungari keeles.

Nädalavahetusel käisime väljasõidul Póstelekis ning Szabadkígyós, Wenckheimi lossi juures. “Shadow and Bone” sõpradele teadmiseks, et esimeses sihtkohas oli filmitud ka mõned stseenid sarja jaoks. Istusime pargis, sõime kohalikke delikatesse ning nautisime rahulikku pühapäeva ja nõnda veereski meie nädal lõpule.