Esimene nädal aega on läinud Hollandis imeliselt. Hakkasin tööle fotograafi Kjell Postama juures, kes teeb toredaid üritusfotosid ning erinevatele ettevõtetele vajaminevaid pilte. Kõik ta kliendid on suurettevõtted ning erakliente ta ei teeninda üldse.
Kui pühapäeva õhtul lennujaama jõudsin, tuli Kjell mulle lennujaama vastu. Kohe kui me nägime, siis ta muretses kas mul on kõht tühi või kas mul on midagi vaja enne kui me tunni ajast sõitu minu uude koju alustame. Minu uude kodukohta jõudes vaatas ta minuga korteri üle, tutvus korteri omanikuga ning otsisime koos mu kodukohale kõige lähimad bussi ja trammi peatused üles.
Jagan korterit kolme teise õpilasega, kellel on igaühel omaenda tuba. Minu tuba on maja kolmandal korrusel ning tervel kolmandal korrusel ongi ainult minu tuba. Mulle see väga meeldib, et mul täitsa iseenda korrus on, nii on mul piisavalt privaatsust ning ruumi ka oma asjadega tegeleda. Trammi peatus on mu kodust 6 minuti jalutuskäigu kaugusel ning tööle pean enamasti sõitma trammiga kuni pool tundi.




Kohe järgmisel päeval sain varajasel hommikul Kjelliga kokku, veetsime täispika päeva tema kontoris, kus ta tutvustas mind oma kontori kaaslasele, tutvustas oma tööruumi, rääkis meid eesootavatest projektidest ning rääkis oma töövahenditest ning töövoost. Tal on tore pisikene kontor kohe tema enda kodu kõrval. Sinna ta kliente ei kutsu, vaid käib seal ainult tööd tegemas, aga ka vaba aega veetmas. Nimelt on tal seal toredaid mängukonsoole ja igasuguseid huvitavaid tehnikavidinaid.

Juba järgneval päeval sõitsime temaga koos kõrval olevasse linna, et teha fotosid ühele tema kliendile. Seekord oli kliendiks Eerstelijns Centrum Tiel, mis on meditsiinitöötajaid koondav ettevõte. Pildistasime nende motivatsiooniüritust ja koolitust. Ülesandeks oli töötajate muljeid ja näoilmeid pildistada, mis oli natukene keeruline, sest kogu tegevus toimus teises keeles ning nii oli keeruline ette aimata millal inimesed võiksid naerma hakata või millal nad mingi tegevusega pihta hakkavad. Järgmisel päeval töötlesime neid pilte ja saatsime kliendile.



Õhtuti läheb päris suur osa ajast uurimaks mida mu klassikaaslased paralleelselt koolis olid teinud, mis asju nad tol päeval olid õppinud, millised kodutööd jäeti ning proovin ka ise mingisuguseid koolitöid ära teha, sest terve minu klass käib samal ajal koolis edasi (olen alles esimese aasta õpilane). Õnneks kõik õpetajad suhtusid mu uudisesse, et lähen nüüd kuuks ajaks ära hästi ja soovisid mulle palju edu! Olen selle üle väga tänulik!
Nädala lõpus käisime Webwinkel Vakdagen messil pildistamas ettevõtte iDeal tegevusi nende messiboksis ja selle ümbruses. Hiljem läksime kontorisse neid pilte töötlema ning saatsime need hiljem ka kliendile.



Reedest pühapäevani oli mul vaba aeg. Esiteks puhkasin palju, sest tööpäevad olid natukene intensiivsemad kui ma olin oodanud. Kuid juba laupäeval otsustasin sõita rongiga kõrval linna, et seal ringi vaadata ning uusi kohtasid näha!


