Ungarisse saabusime pühapäeval. Esimesel nädalal tutvusime kooli trükiosakonnaga, linnaga ja käisime kahes trükikojas.

Koolis saime võtta osa viimase kursuse õpilaste tundidest, kes tutvustasid meile nii eriala kui ka kohalikku elu. Saime soovitusi kohvikute ja restoranide osas ning nüüdseks oleme ka kõik soovitatud paigad läbi käinud ja lemmikud leidnud. Erialaselt aga on koolis uhke masinavärk, neil on olemas uued ofsett- ja fleksotrükimasinad ja võimalus teha trükiplaate majas. Meie jääme oma varustusega neile kõvasti alla, kuigi meie arvutid on tõesti kiiremad ja Illustrator laeb ära kiiremini kui 15 minutiga. Koolis saime juba kätt proovida ka visiitkaartide tegemisel ja trükkimisel ning tundide lõpus vahetasime neid oma uute klassikaaslastega, et siis kõigi kontakte omada. Kohtasime ka endist diplomaati, kes veetis Eestis aastaid ning armastab väga meie riiki – kuulasime ta vahvaid lugusid ja muljeid nii Eestist kui ka Békéscsabast, linnast, kus viibime.

Kolmapäeval oli meil vaba päev, sest Ungari tähistas 1848. aasta revolutsiooni tähtpäeva. Koolis kandsid õpilased eelneval päeval pidulikke riideid ning Ungari lipu värvides rinnamärke. Lõunal kogunesime aatriumisse, kus kuulasime nende rahvuslaule, luuletusi ja vaatasime tantse. Kolmapäeval oli linnas aga rongkäik ja kogu linn oli kaetud lippude ning embleemidega.

Neljapäeval käisime kahes trükikojas ja kõrval linnas Gyulas, kus meil oli võimalus minna üle 100 aasta vanusesse kohvikusse. Linnas jalutasime ringi ning nägime vaatamisväärsusi. Gyulas oli ka uhke linnus, mis meenutas Kuressaare piiskopilinnust.

Reedel viidi meid Kollabori. Enne, kui sellest räägime, peame natuke rääkima ka Ungari koolisüsteemist. Nimelt on siin vanakooli õppesüsteem, kus vaadatakse viltu kõigele, mis on veidigi raamist väljas. Teadagi selline süsteem aga ei innusta järgmist põlvkonda, ei anna neile motivatsiooni, ei pane neid mõtlema ja küsima küsimusi, vaid järgima reegleid. Eestis on mitteformaalne õpe juba kõvasti levinum ja Kollabor loodi inspireerituna meie põhjanaabri Soome õppesüsteemi põhjal. Kollaboris antakse õpilastele vabad käed probleemide lahendamisel, peaasi, et tootel on mõte ja võimalikult väike jalajälg. Lapsed ehitavad roboteid, neil on kasutada CNC pink, puidutööks vajalikud vahendid, 3D printerid, arvutid jpm. Toituks vajalikke tooraineid kasvatatakse seal samas ruumis ja ka toidu valmistamine ja sellega kaasnev suhtlus on osa õppest. Kollabori eesmärk on inspireerida ja õpetada välja isemõtlev põlvkond.