Kevin ja Sander Portugalis I

Täis on tiksunud esimene nädal Portugali tukslevas tuumas, Aveiros. Tõenäoliselt võib öelda, et kõige ootamatum on olnud seda saatnud tervislik unekava – peale Frankfurdist Portosse sõudmist ja sealt rongiga Aveirosse kiirustamist funktsioneerisime vaid aurude ja borderline surmava koguse kofeiini peal. Sellest õhtust alates oleme läinud magama südaöösel ja ärganud 8-9 vahel nagu kellavärk. Ehk siis igal juhul on kahetunnine ajavahe teinud oma töö.

Peale külmkapi täitmist kohtusime kultuuri- ja turismiorganisatsiooni juhataja Jorgega, kes jagas meile ilma pikema mulinata kätte vajaliku ülesande. Üleüldiselt kulgeski lühike koosolek nagu stseen Narcosest, kus tööotsa vajavad jõmmid saavad oma ülesandest lühikokkuvõtte ja saadetakse pikema jututa teele. Kartused pimedast kontoritööst 2007 Dell läpaka peal kadusid sealsamas.


Pildistame erinevaid külasid.
Täpsemalt öeldes spetsiifilisi väljavalitud punkte Aveirot ümbritsevadest küladest, näiteks külastamist väärivaid restorane või kohvikuid. Iga hoone juures tasub silma peal hoida, kas sellel on mõni kergesti tuvastatav detail või ümbruses hästi äratuntav lisa.

Transpordi sinna-tänna oleme pidanud ise orgunnima, kuid midagi keerulist sellest välja joonistunud pole. Kõige parem nõuanne, mida uutele tulijale anda, on see et cash is king. Väga tihti tuleb ette, et kaarditerminal võtab ainult kohalikku portugali panga kaarti, või on kaarditerminal täiesti olematu. Seega käputäit münte tasub alati taskus hoida.
Selle sama käputäiega oleme bussi- ja rongipiletite voolu ka käimas hoidnud.

Enne selle töönädala lõppu suutsime külastada Costa Nova rannikut 10km jagu läänepoole, mis oli kindlasti üks seniseid haripunkte. Ka soojaga on veebruari kohta meeletult vedanud, suurem osa päevadel kannatab pusa vöö ümber särgiväel ringi lipata. Tänu paindlikule tööle on olnud palju võimalusi erinevaid väikseid ümbritsevaid rariteete avastada ja vabadeks tundideks ootab lõõgastuma kõikide vajadustega varustatud korter, mille ise endale välja valisime.

Välispraktika rutiin hakkab vaikselt juuri ajama, kuid iga hommik uksest välja astudes on teada, et ees ootab midagi uut – seega lühidalt öeldes, pole millegi üle kurta.

PS. Enne Portugali külastamist tasub varuda isu saiakeste ja reggaetoni vastu. Lihtsalt hoiatame.