5. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis- seikleme jälle!

Ma ei tea mis teisiti on, aga aeg on hirmsal kombel lendama hakanud! Tööpäev lõppeb juba enne kui alanud on ja sama kähku kaovad vabad õhtud ja nädalavahetus..

Eelmine nädal möödus mul algajale (inimesele, kellel ei pruugi fotograafiaga mingit pistmist olla igapäevatöös) lighroomi/photoshopi õpetust tehes, sellel nädalal jätkan ja lõpetan. Ise olen ka päris palju pisiasju juurde õppinud :O

Reedel käisime Mirjamiga ühes väiksemas külas, kus asub AEVA teine kool ning tegime ametiportreesid. Õnnestus näpistada natuke aega ka ringi vaatamiseks 🙂 Portugal ei väsi üllatamast oma looduse võimsuse ja iluga!

Ilmad ka ei väsi meid üllatamast. Kord sajab vihma, kord paistab päike ja on mega palav, siis on mega külm ja.. siis on õhk umbne ja niiske.. ja vihma sajab ka nii, et päeva jooksul jõuab 10x vihm sadama hakata ja 10x sadamine ära lõppeda. Varasemalt polevat november nii vihmane olnud, kui sellel aastal..

Nädalavahetuse veetsime seekord Põhja-Portugalis. Laupäeva Viana do Castelos (Aveirost u 3h tee rongiga) ning pühapäeva Ponte de Limas. Laupäeval vedas meil sinise taeva ning päiksega ja pühapäeval lakkamatu vihmaga. Meie päevi sisustas mu portugallasest sõber Bruno, kes ise sealkandis elab. Kohalikuga on ikka täitsa teistmoodi ringi käia. Vianas külastasime kahte randa, mis asuvad pea kõrvuti aga on täiesti erinevad ning vaatamist väärt! Samuti matkasime 660 trepiastet mäkke Santa Luzia kiriku juurde. Mööda hirmus kitsast treppi sai ka üles kirikutorni, kust oli linnale veel parem vaade! Õhtu lõpetasime restoranis Portugali köögiga tutvudes.

Pühapäev algas kuskil metsa sees vihma käes vana kloostri varemetes turnides ja pildistades. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et veetsime seal vähemalt 2 tundi 😀 Ja territoorium ei olnud nüüd nii suur.. aga jõle põnev oli!! Ja igast nurgast tahtsid 3 inimest endast perfektseid pilte ja nii see aeg läks 🙂 Vihm meid ei heidutanud (olgu, ma olin ainuke nõrk, kes vihmavarjuga käis), tegi selle koha hoopis müstilisemaks!

Edasi sõitsime läbi Bruno kodukandi. Sattusime sinisinise veega jõe äärde ja tugevast vihmast hoolimata tahtis Mirjam pika säri pilte teha 😀 Õige fotograaf, valmis ligumärjaks saama ja mudas roomama, et ainult hea pildi saaks!!

Ülejäänud päev möödus Ponte de Limaga tutvudes. Väga mõnus romantiline väikelinn. Ja pühapäev on ka seal turupäev!

Novemberi võlu Portugalis ringi rännates on see, et turiste väga kuskil ei kohta. Ja kui, siis kohalikke turiste. Ehk siis hea rahulik on, ei ole massides trügimist, järekordades ootamist.. ja majutus on odav! Ning kui veel satud kuskile maakohta, siis ka hinnad löövad pahviks. Värske apelsinimahl ja kohvi, kokku 1,5eur! Aga kohe kui suuremas linnas tagasi oled, on täitsa Eesti hinnad.

Kodu on meil ka lõpuks üles soenenud. Mirjam käis täna paljajalu!! Ja jopegi võib nüüd seljast ära võtta ;D Ja meil käis koristaja… :O selline lux elu, et suu vajub ammuli