5. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis- seikleme jälle!

28. nov. 201928. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Ma ei tea mis teisiti on, aga aeg on hirmsal kombel lendama hakanud! Tööpäev lõppeb juba enne kui alanud on ja sama kähku kaovad vabad õhtud ja nädalavahetus..

Eelmine nädal möödus mul algajale (inimesele, kellel ei pruugi fotograafiaga mingit pistmist olla igapäevatöös) lighroomi/photoshopi õpetust tehes, sellel nädalal jätkan ja lõpetan. Ise olen ka päris palju pisiasju juurde õppinud :O

Reedel käisime Mirjamiga ühes väiksemas külas, kus asub AEVA teine kool ning tegime ametiportreesid. Õnnestus näpistada natuke aega ka ringi vaatamiseks 🙂 Portugal ei väsi üllatamast oma looduse võimsuse ja iluga!

Ilmad ka ei väsi meid üllatamast. Kord sajab vihma, kord paistab päike ja on mega palav, siis on mega külm ja.. siis on õhk umbne ja niiske.. ja vihma sajab ka nii, et päeva jooksul jõuab 10x vihm sadama hakata ja 10x sadamine ära lõppeda. Varasemalt polevat november nii vihmane olnud, kui sellel aastal..

Nädalavahetuse veetsime seekord Põhja-Portugalis. Laupäeva Viana do Castelos (Aveirost u 3h tee rongiga) ning pühapäeva Ponte de Limas. Laupäeval vedas meil sinise taeva ning päiksega ja pühapäeval lakkamatu vihmaga. Meie päevi sisustas mu portugallasest sõber Bruno, kes ise sealkandis elab. Kohalikuga on ikka täitsa teistmoodi ringi käia. Vianas külastasime kahte randa, mis asuvad pea kõrvuti aga on täiesti erinevad ning vaatamist väärt! Samuti matkasime 660 trepiastet mäkke Santa Luzia kiriku juurde. Mööda hirmus kitsast treppi sai ka üles kirikutorni, kust oli linnale veel parem vaade! Õhtu lõpetasime restoranis Portugali köögiga tutvudes.

Pühapäev algas kuskil metsa sees vihma käes vana kloostri varemetes turnides ja pildistades. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et veetsime seal vähemalt 2 tundi 😀 Ja territoorium ei olnud nüüd nii suur.. aga jõle põnev oli!! Ja igast nurgast tahtsid 3 inimest endast perfektseid pilte ja nii see aeg läks 🙂 Vihm meid ei heidutanud (olgu, ma olin ainuke nõrk, kes vihmavarjuga käis), tegi selle koha hoopis müstilisemaks!

Edasi sõitsime läbi Bruno kodukandi. Sattusime sinisinise veega jõe äärde ja tugevast vihmast hoolimata tahtis Mirjam pika säri pilte teha 😀 Õige fotograaf, valmis ligumärjaks saama ja mudas roomama, et ainult hea pildi saaks!!

Ülejäänud päev möödus Ponte de Limaga tutvudes. Väga mõnus romantiline väikelinn. Ja pühapäev on ka seal turupäev!

Novemberi võlu Portugalis ringi rännates on see, et turiste väga kuskil ei kohta. Ja kui, siis kohalikke turiste. Ehk siis hea rahulik on, ei ole massides trügimist, järekordades ootamist.. ja majutus on odav! Ning kui veel satud kuskile maakohta, siis ka hinnad löövad pahviks. Värske apelsinimahl ja kohvi, kokku 1,5eur! Aga kohe kui suuremas linnas tagasi oled, on täitsa Eesti hinnad.

Kodu on meil ka lõpuks üles soenenud. Mirjam käis täna paljajalu!! Ja jopegi võib nüüd seljast ära võtta ;D Ja meil käis koristaja… :O selline lux elu, et suu vajub ammuli

Madriid

24. nov. 201926. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Prado Museum, see pilt on muuseumi kõrvalkirik, maja ise oli suht igav väljast ja ei hakanud pilti tegema. Kõige ägedam kunstimuuseom kus käinud olen, soovitan külastada Madriidis.

Põhitoit siin on salami ja sink, igast tostad ja võikud, või noh see on keeletundmatule kõige arusaadavam asi menüüst 🙂
Üldse Madriidis on nii palju kohvikuid ja õlle kohti, aga kui otsid söögikohta siis pead veidi otsima. Eriti õlu ja söök poest on siin odavamad kui Eestis.Restoranis on hinnad kallid, sama nagu Eestis. Hea odav ja suure valikuga toidupood on Lida.

Diego Velázquez, seepärast neid kujusid Madriidis palju ongi, kuna see on tema järgi tehtud.

Kui on söögi tegemis võimalus, siis on siin lai ja põnev valik, mida kõike võiks proovida

Cuenca, väga ilus koht, Madriidist rong 15 eur, üks päev on enam vähem piisav, aga see linn on kena ja hubane, võiks isegi 2 päevaks jääda.

Tiina ja Liis Hollandis

24. nov. 201924. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Oleme jõudnud ennast ilusti sisse sättida Culemborgi linna. Elame imearmsas B&B’s, kus on oma õunafarm. Meid ümbritsevad kitsed, lambad, ponid ja linnud. Maahõngu on kõikjal tunda. Kuna meie elukoht on linnast väljas, siis rändamine on hetkel veidi keeruline, kuna me pole siiani saanud meile lubatud jalgrattaid. Ometi oleme me esimese nädalaga jõudnud juba nii palju teha ja näha!

Kohe samal päeval, kui saabusime, saime kokku oma juhendajatega, kelleks on Johan ja Karen. Nad mõlemad on fotograafid, kellel on meeletult palju tegemisi, seega igav ei hakka meil kindlasti. Saime kokku Johani kodus, kus pakuti meile väga traditsioonilist õhtusööki- friikartuleid ja kroketeid. Istumine Johani juures oli väga pikk ning õhtu lõpuks olime päris väsinud, sest reisi Hollandisse alusatasime hommikul kell 4.

Meil on iga nädal juhedajatega Team Talk päev, kus arutame läbi uued ettevõtmised ja teeme ülevaate senistest tegemistest. Esimene tiimi vestluspäev toimus esmaspäeval. Karenil on suur joonistatud kalender, kuhu märkisime kõik pildistamised ja tegemised üles. Nüüd on meil kindel ülevaade ja plaan, kus me pildistamas oleme ja millal on meie vabad päevad. Kuna Johan ja Karen on väga liikuvad fotograafid ehk neil on oma stuudivarustus, millega nad ringi rändavad, siis meie päevad on alati erinevad ja täis Hollandis rändamist. See on muidugi tore, sest tänu sellele näeme me palju rohkem seda armsat kuningriigikest.

Teisipäev algas sellega, et sõitsime Utrechti linna, sellist ummikut ei olnud meie varem oma silmaga näinud. Kiirtee oli autodest pungil ning kõik liikusid vaikselt suurlinnade suunas. Utrecht on üks suurimaid Hollandi linnasid, kuid sellel korral me seal väga uurimas ei käinud, sest päev oli täis pildistamist. Liis jäi koos Kareniga Hollandi ühe suurpanga-Rabobank, talentide üritust pildistama ning Tiina sõitis koos Johaniga taaskasutuse messi pildistama. Tol päeval lõppes õhtu meie jaoks kuskil 9 paiku, kui sai lõpuks kaminasse tule teha ja puhata. Järgmine päev oli meil piltide töötlemiseks mõeldud.

Neljapäev oli taas väga pikk päev, sest siis olime tagasi messikeskuses, seekord oli ka Liis kaasas. Saime esimest korda ise stuudio püsti panna, kuid enne tuli kõik vajalik tehnika muidugi trepist üles tassida. Seekord pildistasime koos Johaniga keskuse töötajaid. Nende sooviks olid uued fotod, mida saaks kasutada turunduseks. Meiega koos oli ka firma disainer, kes rääkis meile pikalt ja laiemal nende visioonist. Pildistamine toimus greenscreeni taustal ja jäädvustada sai klassikaliseid portreesid, kui ka lõbusamaid pilte, mis siis hiljem saavad endale juurde ettevõttele sobiva kujunduse.

Reede oli ilmselt meie jaoks kõige huvitavam päev. Nimelt külastasime koos Johaniga tema venna firmat, mis asub Haarlemis. Ettevõte tegeleb cateringiga, kuid hoopis lennunduses. Rikkad, kuulsad ja ilusad saavad just neilt tellida uhkeid sööke lennukisse. Ja nii kostitati ka meid parimate võileibadega ja šokolaadis maasikatega! Tegelikult ei läinud me muidugi sinna sööma, vaid hoopis beebisid pildistama. Saime jälle stuudio püsti panna ja beebisid nende vanematega pildistada. Seltskond oli väga kihvt ja pildid jäid väga ilusad. Tegutsesime kiirelt ning peale seda saime minna Haarlemi linna uudistama. Järjekordne imeline linn, kanalite, tuuleveskite ja punastest tellistest majadega. Kuna koju saamiseks pidime läbi sõitma Amsterdamist, siis tegime ka seal paaritunnise jalutuskäigu. Koheselt mõistsime, et oleme saabunud turistimekasse ja rahvast oli hordide viisi. Otsisime väiksemaid ja rahulikumaid tänavakesi, et kanalite ääres jalutada. Ilm oli mõnus ja soe ning kollane sügis ei ole siit veel lahkunud!

Ka laupäeval olime pildistamas, kuid nüüd olime Culemborgis, seega ei pidanud väga kaugele sõitma. Raudejaama kõrval on väike loomekeskus, kus on kohvikud, teater, erinevad kunstnikud ja ettevõtted. Koheselt tekib Telliskivi vibe ja kodune tunne. Sinna soovivad ka Karen ja Johan oma püsiva stuudio püsti panna, kuid hetkel on seis keeruline, seega käivad nad seal niisama sessioone tegemas, vedades alati oma stuudiot kaasa.
Sellel korral olid klientideks 5 naist, kes soovisid üksikuid portreesid ja grupipilte. Lõime kaks stuudionurgakest. Ühes oli Johan ja teises meie. Katsetasime nii loomuliku- kui ka stuudiovalgusega pilte. Oli tegus lõuna!

Pühapäev ja esmaspäev on meil puhkamiseks, kuid siis jälle uue hooga!

Tiina & Liis
FS-18

4. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis – 1.nädalavahetus

17. nov. 201919. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Valget aega on 8-17, seega olin nõme ja Mirjamil kaua magada ei lasknud kummalgi päeval. Niisama lebotada ka mitte.. sest seda saab ju pimedas teha!!

Laupäeva hommiku veetsime Aveiro linnas ringi kõndides ja pildistades. Portugali arhitektuur on nii lahedalt värviline, mustriline ja detailirohke! On mida vaadata 🙂

Pärastlõunaks sõitsime rongidega matkama sellisesse kohta nagu Serra do Buçaco. Aveirost on see umbes tunnikese kaugusel.

Linnake, kus mäestik asus, oli väike ja armas. Ilm oli nii soe, et joped sai seljast võetud ja matkates tekkis soov pusa ka ära võtta. Matkarada oli huvitav ja mitmekesine, loodus oli väga võimas ning poolel teel sai uudistada ka üht lossi (?). Kes treppe ja ülesmäge matkamist ei karda, siis soovitan kindlasti seal ära käia!! (Laiskvorstid saavad tegelikult autoga ka)

Päeva lõpuks oli käidud pea 30 000 sammu ning klõpsitud umbes 600 pilti! Kirss tordil oli koju seitsmendale korrusele kõndimine! Kui ma iga päev olen pigem kaua üleval, siis sellel õhtul olin enne 9t voodis juba 😀

Pühapäeval käisime Aveirost 40 min bussisõidu kaugusel Costa Nova rannas ringi vaatamas. Kohapeal jõudsime olla umbes tunnikese ning siis jäime vihma kätte ja saime läbimärjaks. Ootasime kohalikus kohvikus, et vihm läbi saaks.. sõime kooki ja friikaid ja.. vihma ikka sadas. Egas midagi, külm oli ka märgades riietes, seega Mirjami tungival nõudmisel andsin alla ja sõitsime Aveirosse tagasi (kus ilmselgelt ei sadanud).

Mirjam veetis õhtu seiklemisest puhates, aga ma tuiasin linnas pildistades ringi ning hiljem käisin enamus kaubanduskeskuse poode läbi.. ja ostsin täpselt mitte midagi. Igatsen eesti kaltsukaid!

Nädalavahetuse jooksul saime paika pandud ka uue nädala menüü ning tehtud toidushopingu. Uut nädalat alustame tatrapajaga 😀 (jah, Portugalist saab isegi tatart osta! Continentest, vene toiduainete riiulilt)

Hispaanias, kaugel ookeani taga.Sofia&Teele

15. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Hispaaniasse jõudes oli ilm soe ja suvine. Kohe alguses meid hoiatati, et tavliselt läheb novembris vihmasesks, kuid õnneks on ilmataat meid säästnud ja vihma on olnud suhteliselt vähe. Teele töötab meigistuudios, kus pildistab modelle ja töötleb pilte. Mina teen koostööd fotograaf Angel Perez Meca’ga, kes pildistb paljudele erinevatele agentuuridele, omab stuudiot linnast 30 km kaugusel Mostoleses. Kuna minu töö on väga liikuv, nii kellaajalt kui kohast, siis saan jaluatada ja linna näha pidevalt. Nädalaga on läbitud juba 100km kindlasti :). Õnneks on linn suur ja vaadata, pildistada on igal sammul. Esimestel päevadel pidin minema koos Angeliga pildistama Sharon Stone’t. Väljas sadas vihma ja mul õnnestus astuda põlvini mingisse vett täis auku. Oodates külmas ja vihmases vanalinna koos teiste hispaania fotograafidega, kes kogu aja vestlesid elavalt ja aktiivselt mulle sõnagi mõistmata, saime lõpuks pildistamise alale, kus minu koht oli tähistatud tagareas sildikesega. Olin juba valmis võitlema pildistamise õnnestumiseks, kui Angel teats, et nüüd lähme välja tagasi, sest nemad otsutasid hakata streikime, sest pole rahul tingimustega, mis neile pildistamiseks on antud. Kogu mu lootus, et tunda end kui tähtis fotograaf, luhtus ja seisin jälle väljas külmal tänaval, kus õnnestus pildistada telefoniga kohalikku straari hispaania paparazzide välkude valguses.

Nii palju siis Sharon Stoneśt 😦

Teistel päevadel jalutan mööda Madriidi tänavaid ja pildistan erinevaid ül., mis Angel mulle andis- “postkaardi” pildid, metroo oma võludega, prügi Madriidis, jõulutuled (mis veel ei põle) jne. Kahel korral olen ka assisteerinud Angelít stuudios ja üritusel, kus pidi pildistama osalejaid.

Elame kodumajtuses, elamine on katusealuses kambris, mis on jõle külm (oleme mõlemad tõbised ja tatised), ühtegi akent ei ole ja süüa teha ei saa. Pererahvas pakub õnneks tüüpilist hotelli hommikusööki (mis oli üüri hinna sees) ja õhtuti sööme väljas (mis on suht kulukas, sest Madriid ei hiilga odavate hindadega). Seega sööme vähe ja jalutame palju, et sooja saada. Momendil lõpetan ja lähen jälle välja kõndima, sest käed külmetavad ja tahaks päevavalgust näha. PÄIKEST!

3. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis – gifid said valmis!

15. nov. 201919. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

osa mu nädala tööst, hehe 😀 võin nüüd une pealt ka gife teha. keegi soovib?

2. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis – muljeid

14. nov. 201919. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Meie töökohaks Mirjamiga on AEVA. Nad on MTÜ, kes haldab mitmeid erinevaid firmasid, mis tegelevad erinevate valdkondadega.

Mina töötan hetkel Parque los talentos firma all, kes on spetsialiseerunud ürituste korraldamisele. (Pulmad, galad, laste sünnipäevad, seminarid, laadad, festivalid, kontserdid jne.) Nad on tegemas endale uut kodulehte ning minu ülesanne on olnud sorteerida läbi aastate kogunenud pilte (kvaliteedist me üldjuhul siin ei räägi… sest neil pole otseselt profesionaalset fotograafi!), valida välja parimad ja emotsioonikamad, teha halbadest piltidest head (töödelda megalt!!) ning igast üritustegrupist teha gifid, mis annaksid kodulehel kliendile kiire ülevaate ning tekitaks huvi selle firmaga koostööd teha. See piltide sorteerimine on paras peavalu olnud, sest halva ja halva vahel peab valima.. Aga ma oskan nüüd päris hästi halvas head näha! 😀 Samuti hindan palju kõrgemalt kvaliteetseid pilte.. kui mõnda näen, siis silm puhkab ja süda on rahul 😀

Vahelduseks sain ükspäev ka ühe inimese taustast välja photoshoppida, hehe! Lahe oli see, et sain oma kolleegidele ka näidata kuidas ja mida ma teen ning neil oli sellest kasu ka 🙂 (alles see oli, kui ma ei saanud üldse aru mida seal photoshopis kuidas tegema peab ja iga photoshopi tund tekitas mulle vaid peavalu!! aitäh, õpetajad! aega läks, aga asja hakkab ka saama :D)

Esimene töönädal on kohe läbi saamas! (..ja see oli veel 4 päevane :O ) Halleluuja! Tegelikult on nii, et 9-5 töögraafikust annab läbi närida.. Ma ei tea, kuidas enamus maailma inimesi seda teeb.. istub arvutis 8 tundi!! Tõsi, kui ma pilte töötlen, siis aeg pigem lendab.. aga see paigal istumine?! Olen rahutu hing ning oma igapäevaelus sellist asja ette ei kujuta.

Mirjam töötab teise firma all. Escola Profissional de Aveiro. Nemad on spetsialiseerunud nii noore kui täiskasvanu hariduse edendamisele.

Mirjami elu on olnud veidi liikuvam. Ta on iga päev midagi pildistanud- loenguid, õpilasi, koolimaja.. ja töödelnud.

1. Mirjam ja Helga-Liisa Portugalis fotograafia praktikal

11. nov. 201919. nov. 2019 meiesiinkaugemalLisa kommentaar

Portugal tervitas meid vihmaga! Ja teiseks üllatuseks.. meie pagasit lindilt ei tulnud. Noh, ikka juhtub! Jalutasime läbi lõhnapoe ja seejärel täitsime lostandfoundsis ankeedi. Veetsime pagasit oodates lennujaamas mõnusalt 4 tundi, Mirjam tegi olulisi asju ja mina alustasin kohe hoogsalt praktikaga. Porto lennujaam jäi pildil päris põnev! Pagas käes, algas mõistatamine.. kuidas see piletimasin töötab, kuhu poole peaks metrooga sõitma (tuli välja, et ainult ühele poole saabki), kus on rongijaamas tee number 6.. Ja lõpuks pidime rongis tund aega püsti seisma, et söödud šokolaadi kalorid ära kulutada. Tegelikult ei mahtunud me oma suurte kohvritega (mina oma suure kohvriga) kuskile istumiskohtade lähedale 😀

Kodu on meil Aveiro (1h rongisõidu kaugusel Portost) vanalinnas. (Umbes nagu Viru tn Tallinnas) Ümberringi on poode jalaga segada.. ja õnneks on odavaid hiina poode ka 🙂 ning lademetes toidupoode.. Siin müüakse pisikestes poekestes eraldi liha, puuvilju, tööriistu, kangaid jne. Olemas aga on ka suured supermarketid, kust saab kõike korraga osta. (Või siis hiina poed.. mis mahutavad metsikult kraami alates nööpnõeltest ja lõpetades kasukatega)

Korteris on mõlemal oma tuba + köök-elutuba + kola(külaliste)tuba. Sinna sai pandud näiteks 2 tugitooli, sest need meie elutoa disainiga kokku ei sobinud. 😀

Olemas on kõik mida üldse vaja minna võiks, sh toidukarbid, juustunuga, võileivagrill.. eile aga tundsin pastat tehes puudust küüslaugupressist, hehe.. õnneks saab selle osta 1 euro poest!

Esimene õhtu möödus mul mööblit ja nipsasjakesi ringi tõstes ning järgmisel päeval oli juba täitsa mõnna olla. Jõle külm on muidugi, aga sellega jõuame harjuda. (Portugalis on kivist majad ja kivi hoiab mõnusalt külma) Meid küll hoiatati, aga tundus uskumatu.. sõna Portugal juba tundub soe.. kuidas seal siis külm saab olla?!

Eestis Portugali ilmateadet vaadates näites 14-18 kraadi.. ja Helga-Liisa pakkis kaasa kleidid 😀 ja plätud. ja maha jätsin ühe sooja kampsuni ja pusa. tore on see, et nüüd on eriti palju põhjust shoppamiseks!

Meie teisel päeval paistis päike! Wuhuu! Veetsime esialgu väga kaua aega kõiki supermarketi riiuleid läbi kõndides ning kompromisse tehes. (Mirjam on harjunud ühekaupa asju ostma ja mina hulgi, et terveks kuuks jätkuks.) Lõpuks saime tülli minemata hakkama ja nüüd on kodus süüa. Meil on plaan enamasti ise kokata ja 7ndale korrusele ainult trepist kõndida. (maja on aastast 1960, lift..ka?)

Hiljem jalutasime sihitult mööda linna, ma tegin iga 2 sekundi tagant pilti ja Mirjam ei suutnud ühestki suveniiripoest sisse astumata mööda kõndida.

Saime ka meie töökohaga tuttavaks. Tööülesannetega mitte nii väga.. homme saame üllatuse!

fun fact: 11. oktoober on ka portugalis mardipäev! (St Martins Day) Traditsiooniliselt tähistatakse seda lõkke ümber kastaneid ja viigimarju küpsetades ning veiniteost järelejäänud viinamarjakestadest tehtud märjukest rüübates.

Lõket me ei teinud, aga kastaneid sõime küll!